TAHAN

Ma ei saanud hakkama. fail. ja ma saan kohe oma glögi, jipii. Ma olen pisut segaduses.
Ma tahan raamatuid lugeda, sest viimasel ajal pole nende jaoks üldse aega olnud. Ma tahan sattuda jälle sellesse maailma, mis kuulub kellegile teisele. Maailma, mis kunagi ei eksisteeri. Maailma, mis on ainult unistustes. Ja maailma, kus peaaegu alati lõppevad asjad õnnelikud või vähemalt asjad lõppevad kindlalt. Ma tahan raamatut, mis annab midagi mulle. Piisab ainult elamusest. Jah, ma sooviks.
Tegelikult pean ma, aga lugema kohustuslikku ja seda tohututes kogustes ja siis sokki pean ka kuduma. Tegelen nendega ilmselt homme ja pühapäeval.

Ma käisin täna Roosadel Käeridel. See oli hea. Osad asjad tundusid nagu lõpetamata, aga üldemulje oli o k . Kätu säras nagu ikka. Lisaks ootab mind kinos üks film. Ja ma käisin teisipäeva õhtul PÖFF'il Just filmil vaatamas "Tumedate liblikate kodu". See film kammis lõpuks ära. Tänu sellistele filmidel saan aru, miks on hea, et mu vanemad on sellised nagu nad on, miks ma näen koolis vaeva, miks ma olen pigem korralik. Sellised asjad mõjutavad ja panevad mõistma.

Need viimased kaks nädalat, millal ma pole kirjutanud, on olnud üsna rasked. Vaimselt ja füüsiliselt. Füüsilise poole pealt läheb kergemaks, sest mu käsi on kipsi vaba, kuigi jah, kaks sõrme kokku teibitud, aga üldiselt ikkagi vaba. Emotsionaalselt läheb vaevalt kergemaks. Tunded kõiguvad seinast-seina. Siiski jään ma niikuinii ellu. no problems.


Ma tahan neid kontsa kingi ja seda kampsikud. Ma tahan koguaeg midagi. Mulle ei meeldi see.




blahh..

Love, Trine.