o k

Muusikaks on Dagö plaat Möödakarvapäi. Nii hea..
Ma armastan seda fotograafi, kes selle pildi ja mõned eelmised pildid on teinud. mulle meeldib..
Ja ma tegin väga suure kruusitäie rohelist teed piparmündiga. Kui ma mõtlen suur, siis see ongi SUUR.
See on eriti hea, sest mul on toas nii külm, brb.

Algul, kui ma päeval arsti juurest tagasi tulin, oli mul plaanis kirjutada ühe vaatepildi ajel, et ma tahaks tohutult olla väike laps, kel pole kohustusi ja kes on olemise pärast ja kellele vead andestatakse jne. Siiski õhtu on mind muutnud. Ma ei taha mõelda asjadele, mida ma tahaks vms. Sest enamus on võimatu saavutada ja ma pean õppima lihtsalt olema. Mitte igal hetkel mõelda, mida tahaks ja mida mitte. Muidugi peaks olema omad eesmärkid ja soovid, aga tuleb osata olla hetkest. Seda ma üritangi õppida ja jah, ma võin öelda, et ma juba vaikselt saavutan midagi.


Ilm on üsna nõme, sest ma ei taha ausõna, et koguaeg vihma kallaks ja, kui päike korraks välja tuleb, istun mina koolis. Jepiii. Tegelt olgu kuiv või siis lumine. See oleks mu soov jahh. Hetkel ma kuulen, kuidas sabistab. Vähemasti ei saa mina märjaks.

Ma tahaks glögi. Seda teatud glögi. Kindlasti on see kohe-kohe müügis, sest detsember pole kaugel.
Ma ei taha öelda süna jõulud, aga samas ma tahaks neid. Ma tahaks rahulikke jõule, ilma tõmblemiseta. Ma tahaks tassi glögiga, sooja tekki, mõnnat muusikat, kaussi piparkookidega, imelist raamatut ja vaadet pimedasse õue, kus vaatavad vastu lumehanged. unistus.


Mul läheb muidu o k 'lt.
Ei midagi erilist, samas koolis on parem ja trennis ma üritan ka nii palju teha, kui võimalik oma haige käega.

Mu tee lõpp on külmaks läinud ja kirjutamine on raskeks läinud.
ahjjaa, mul on vasak käsi kipsis. jee, 12 päeva veel. Ma märgin ristikesi. Keskmise sõrmega on mingi jama.



Mul pole vist midagi enam öelda.

Kiisud, armastage!
love, T.