29 november 2008

TAHAN

Ma ei saanud hakkama. fail. ja ma saan kohe oma glögi, jipii. Ma olen pisut segaduses.
Ma tahan raamatuid lugeda, sest viimasel ajal pole nende jaoks üldse aega olnud. Ma tahan sattuda jälle sellesse maailma, mis kuulub kellegile teisele. Maailma, mis kunagi ei eksisteeri. Maailma, mis on ainult unistustes. Ja maailma, kus peaaegu alati lõppevad asjad õnnelikud või vähemalt asjad lõppevad kindlalt. Ma tahan raamatut, mis annab midagi mulle. Piisab ainult elamusest. Jah, ma sooviks.
Tegelikult pean ma, aga lugema kohustuslikku ja seda tohututes kogustes ja siis sokki pean ka kuduma. Tegelen nendega ilmselt homme ja pühapäeval.

Ma käisin täna Roosadel Käeridel. See oli hea. Osad asjad tundusid nagu lõpetamata, aga üldemulje oli o k . Kätu säras nagu ikka. Lisaks ootab mind kinos üks film. Ja ma käisin teisipäeva õhtul PÖFF'il Just filmil vaatamas "Tumedate liblikate kodu". See film kammis lõpuks ära. Tänu sellistele filmidel saan aru, miks on hea, et mu vanemad on sellised nagu nad on, miks ma näen koolis vaeva, miks ma olen pigem korralik. Sellised asjad mõjutavad ja panevad mõistma.

Need viimased kaks nädalat, millal ma pole kirjutanud, on olnud üsna rasked. Vaimselt ja füüsiliselt. Füüsilise poole pealt läheb kergemaks, sest mu käsi on kipsi vaba, kuigi jah, kaks sõrme kokku teibitud, aga üldiselt ikkagi vaba. Emotsionaalselt läheb vaevalt kergemaks. Tunded kõiguvad seinast-seina. Siiski jään ma niikuinii ellu. no problems.


Ma tahan neid kontsa kingi ja seda kampsikud. Ma tahan koguaeg midagi. Mulle ei meeldi see.




blahh..
Love, Trine.

15 november 2008

"Optimist"

Muuuuusika jälle Coldplay. See tähendab, et ma pean endale mõne uue plaadi ostma või siis pane hetkel mingid lood plaadile, mis on minu jaoks päevakohased nagu näiteks The Script'i looming.

Ma täüselt ei tea, miks ma täna ka siia tulin. Ma justkui nii muuses tippisin aadressi www.blogger.com sisse.



Täna on mul nii vastakad tunded. Ühel hetkel ma poen tekki alla peitu ja mõtlen, et kuidas tahaks lund ja jõule ja korralikku talve. Teisalt aga tekib tunne, et jookseks kohe juuksurisse ja laseks endale lõigata soengu, millega ma ei näe välja 5 vaid 15. Ma ei usu, et praegu näen välja 5, aga vahel on küll siuke tunne. Järgmisel hetkel tunnen, et peaks käituma nagu täiskasvanu või ma ise ka täpselt ei tea vist. põõõh. Ma ei usu, et mõistan päris täpselt, mida ma tunnen.

Ma käisin vaatamas seda uut muusikali "Nii on meil moes". Naljakas oli ja ma usun, et see oligi tähtis. Lisaks ma sain ennast ilusti riidesse ka panna. See on kindlasti üks põhjus, miks mulle meeldib käija teatris ja muusikale vaatamas ja muid korralikke kultuurisündmusi. Saab ennast nii riidesse panna nagu igapäev ei pane. või vähemalt mina ei pane.
Hetkel tundum voodi päris ahvatleb.


See pilt. Mulle tundub, et ma täpselt samamoodi vaatan pigem kõrvale või tagasi nagu see tüdruk. Ma ei suuda/ei taha vaadata otse ja edasi. Ma ei tea, miks ?!


Homme on pühapäev. jeee. ja siis tuleb esmaspäev. jeee. ja siis tuleb viis päeva vähe und. jee. Ma olen hetkel selline optimist, et ise ka ei usu.

love, Trine.

14 november 2008

o k

Muusikaks on Dagö plaat Möödakarvapäi. Nii hea..
Ma armastan seda fotograafi, kes selle pildi ja mõned eelmised pildid on teinud. mulle meeldib..
Ja ma tegin väga suure kruusitäie rohelist teed piparmündiga. Kui ma mõtlen suur, siis see ongi SUUR.
See on eriti hea, sest mul on toas nii külm, brb.

Algul, kui ma päeval arsti juurest tagasi tulin, oli mul plaanis kirjutada ühe vaatepildi ajel, et ma tahaks tohutult olla väike laps, kel pole kohustusi ja kes on olemise pärast ja kellele vead andestatakse jne. Siiski õhtu on mind muutnud. Ma ei taha mõelda asjadele, mida ma tahaks vms. Sest enamus on võimatu saavutada ja ma pean õppima lihtsalt olema. Mitte igal hetkel mõelda, mida tahaks ja mida mitte. Muidugi peaks olema omad eesmärkid ja soovid, aga tuleb osata olla hetkest. Seda ma üritangi õppida ja jah, ma võin öelda, et ma juba vaikselt saavutan midagi.


Ilm on üsna nõme, sest ma ei taha ausõna, et koguaeg vihma kallaks ja, kui päike korraks välja tuleb, istun mina koolis. Jepiii. Tegelt olgu kuiv või siis lumine. See oleks mu soov jahh. Hetkel ma kuulen, kuidas sabistab. Vähemasti ei saa mina märjaks.

Ma tahaks glögi. Seda teatud glögi. Kindlasti on see kohe-kohe müügis, sest detsember pole kaugel.
Ma ei taha öelda süna jõulud, aga samas ma tahaks neid. Ma tahaks rahulikke jõule, ilma tõmblemiseta. Ma tahaks tassi glögiga, sooja tekki, mõnnat muusikat, kaussi piparkookidega, imelist raamatut ja vaadet pimedasse õue, kus vaatavad vastu lumehanged. unistus.


Mul läheb muidu o k 'lt.
Ei midagi erilist, samas koolis on parem ja trennis ma üritan ka nii palju teha, kui võimalik oma haige käega.

Mu tee lõpp on külmaks läinud ja kirjutamine on raskeks läinud.
ahjjaa, mul on vasak käsi kipsis. jee, 12 päeva veel. Ma märgin ristikesi. Keskmise sõrmega on mingi jama.



Mul pole vist midagi enam öelda.
Kiisud, armastage!
love, T.