[ Muusika: The Exies - Tired of You . Ma otsisin nii kaua laulu oma playlistist. Midagi uut ja samas praeguse tujuga sarnast, aga ma ei leidnud. Ma tahan emme laptopi või vanat arvutit tagasi! Seal olid kõik mu laulud. Uuh. Mulle ikkagi ei sobinud see laul, otsisin uue Nelly Furtado - Say it Right, aga seegi pole mu just kõige parem valik ning siin juba varem olnud laul. Lõpuks parim laul: Amy Diamond - Another Day! ]Mulle ei meeldi see, et viimastes blogi sissekannetes ma pole endväljendanud emotsionaalselt. Ma ei tea, aga minu jaoks on see ikka veel vajalik. Kuidagi ma annaks nagu inimestele teada, mida ma tunnen, just seda mida ma muidu ei ütleks..ikka päris enda seest, kuskilt kaugelt.
See nädal on olnud kuidagi raske, väsitav ja haiglane (st. haigus on natu kallale tulnud), aga ma ei taha mitte midagi ajada haiguse süüks, kuna ma oleks vabalt suutnud endast selle viimase energia. Kas või see jooks ma olin põhikooli kokkuvõttes Harku järve jooksus 36. ja klassis 5. Ma tean, et ma oleks suutnud paremini, kui ma ainult oleks pingutanud. + veel see tänane trenn 2,5 tundi ma olin lõpuks surnud ja mul ei jõudnud peaaegu midagi kohale ja siis uleb see vinguv mina ja veel miljon probleemi. Uuh. Vastik on tagasi mõelda. Kusjuures koolis oli mul üks kergemaid nädalaid, aga see tundus kuidagi veniv ja imelik.
Kuskil miljon erinevat mõtet lendab mu peas, aga ma ei oska neid kuidagi väljendada. Kõik tundub niiii keeruline..väga keeruline. Miski ei ole iseenesest mõistetav ja lihtne.
Ma tahaks teha pilte. Tahaks fotokat ja siis minna linna teha pilte endast, inimestest ja asjadest. Ma võtaks saiakangis ühe kuuma kakao, puistaks sinna peale natuke kaneeli ja mängleks sellega natuke; ostaks ühe suure õhupalli, paneks selga seeliku ning astuks teele hirveparki; paneksin jalga kummikud (kui mul need olemas oleks), võtaks oma suure ja värvilise vihmavarju ning läheks vihamaga õue ja hüppaks porilompides ning naudiks. Lihtsalt naudiks ning kõik need ma jäädvustaks, kui ühed parimad ja erilisemad osad mu elust nagu muinasjutt. Ma võtaks endaga kaasa kellegi minu jaoks erilise või erilised inimesed ning jagaks nendega seda! Nii vähe on vaja.. See on nii lähedal, aga sama nii kaugel.. Jääb puudu paar tähtsat asja: fotokas ja inimene/inimesed, kes tõesti oleks valmis minuga veetma sellist päeva!
Minu üks vähestest unistustest, mida oleks tegelikult nii kerge realliseerida..
Täpselt selline ma olen.. Tagasihoidlik, kuid sisemiselt salapärane ning isegi huvitav..
..Love, T.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar