[ Muusika: Vanessa Carlton - Thousand miles . See on selline mõnus, rahustav. ]Mul on kodus nii hea üks kodus olla. Tahaks, et mu õde ei tulekski koju, aga ta tuleb. Helistas mulle. Mõnesmõttes on see hea, kuna siis on kindel, et ta ikka teeb mulle homme kalasabad. Ma pole eriti pabinas. Võtan asja hästi rahulikult, sest aitab muretsemisest ja pabistamisest, kuigi ma arvan, et seegi tuleb tagasi, aga praegu olen väga rahulik. Hästi hea on olla. Kuidagi nii hea on, nii-nii hea.
Täna oli üks nõme olukord, kui ma Ülemistest nr 2-ga linna sõitsin. Mine vanem mees täiesti täis. Ajas täiega ligi. Mingi tuli ja andis laksu tagumiku peale. Ma jumala ehmatasin. Mõtlesin, et kes see oli. Kui nägin, et see oli keegi tundmatu, siis kohe refleksina läksin eemale. Siis mingi jättis rahule, aga ta vist üritas midagi uuesti, aga mingi vene noormees, kes oli oma sõbratariga karjus selle mehe peale ja küsis, vene keeles mida ta teeb ja ajas ta minema. Mul oli siis nii hea kui ta läks bussi teise otsa, kuna tegelikult olin ma ikka väga hirmul. Ma olin nii-nii tänulik sellele noormehel, et ta ajas ta minema. Mul oli ikka tükkaega nii vastik olla. Judinad jooksid mööda sekga üle. Hiljem nägin ikka suhteliselt palju mingeid täis mehi, siis ma läksin neist ikka suure kaarega mööda. Nii vastik ikka. Uuh, praegugi jooksevad judinad mööda selga üles. Muidu oli täna hea nii trennis, kui ka Kätuga linnas.
Homme, homme, homme on see käes. (:
Särage, olge tublid, naertage!
Love, Trine! ^.^
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar