Imperfect

Pildid on Lapimaalt ja armsa Hansu tehtud. aitäh : )

Muusikaks on ikka veel see the very best - mumford and sons. Lihtsalt midagi niiniiiniiii head pole leidnud ja ausalt öeldes pole otsinud ka, sest me ju kõik teame. no time.

Mul on piinlik ja häbi ja ebameeldiv, et ma pole siia sattunud. ja nüüd lõpuks ma otsustasin varastada oma unetunde ning see nali ära teha.Kuigi jah pole see mingi nali.


Mul oleks vaja 36 tundi ööpäevas, et ma saaks piisavalt und ja piisavalt aega, et hingata ja piisavalt aega, et tulla oma mõtteid koondama. Sest muidu on tulemuseks virr-varr mu peas.

Samas eelmine nädal - kõige kiirem ja raskem näitas, et ma saan põhimõtteliselt kõigega hakkama. päriselt. jooksin ringi, käisin trennis ja keeles ja koolis ja ohjah. aga ma sain hakkama ning veel heade tulemustega. oh sa. kui ma tagasi vaatan, siis tundub küll natuke ulme. ulme see, et ma vastupidasin. Samas ma pean tunnistama, et kui ma reedel kell 17.30 koolimaja uksest välja astusin ei olnud ma enam päris selge peast, vaid juba ülekuumenenud ja ärakeeranud. aga siiski MA SAIN HAKKAMA !

Mis vahepeal olnud on? Käisin Lapimaal. See oli kõik, mida ma ei osanud oodata ja rohkemgi veel. tõesti. t õ e s t i . INIMESED ja loodus ja olemine ja see kõik. Lihtsalt ühel hetkel avastad, et su parimad sõbrad on su kõrval kõige imelisemas rabas koos päikeseloojanguga. vot, siis mõistad küll, et ikka päris hea on olla. Seal avastasid enda kohta nii palju. eriti selle kohta, et alati tee suu lahti, aga leia aega iseenda jaoks.
Krisikese sünnipäev oli ka ja üldse vahepeal oli iga nädalavahetus sünnipäev, aga kõik on nii armsad inimesed, et ainult rõõm on osa võtta. ja selle nädalavahetuse veedan Keskkonna sessil meediatiimis. Kandideerisin ja saingi. ehk alati tuleb härjal sarvist haarata. äitah, Martin, et mind pushisid!

ja kui ma kunagi arvasin, et mu päevas tehtavate asjade arv on täis, siis ma ei olnud kohtunud veel praeguse minaga ehk prantsa on mu armastus ikka veel. ja ma lihtsalt tunnen, kuidas ma arenen ja kuidas ma nii tahaks ikka veel ja kuidas on hea minna igal esmaspäeval ja kolmapäeval tundi. ja ehk ma käin power joogas, edasijõudnute house'is ja streetdance'is, raggas, krista jazzis, ballettis ning vahel Alexise contemporarys. Ma ise ei saa ka aru, aga pole väga hull. keskmiselt on kaks ja pool tundi trenni päevas viiel päeval nädalas. ja ma hakkan tundma prodance'i vaimu minus. või ma ei oskagi öelda. kuuluvust äkki. või et on nagu kodu juba. või et ma jätan endast sinna nii palju. ja mul on nii hea meel, et kui ma küsisin: "Miks ma seda teen? Miks ma pean endale nii palju trenne võtma, kui ma olen ikka üsna kindel, et ma ei tegele tantsuga väga tulevikus?" ja siis mulle vastas mu linnuke Viljandist, et sellepärast, et sa tahad. sest sa vajad ja muud moodi ei saagi. ja ma tean seda. ma peangi tegema kõike. house on tohutult hea ja b a l l e t t ja ragga ja jatsu. aitäh, et ma pean olema nagu orav rattas.
Ma tunnen, et ma olen produktiivsem suurema pinge all ja kui vähema ajaga peab rohkem valmis saama. ehk alati peavad käed jalad tööd täis olema.

Mu nädalavahetused möödavad ka linnulennult. ja see nädalavahetus oli tõsiselt armas, sest tahestahtmata tekivad meil koolis pinged ja arusaamatused. Seetõttu on nii hea kui saab ühel õhtul lihtsalt kaissu pugeda ning kõik need unustada ja veeta meeldivalt aega. mulle tundub, et ma ei ütle sulle seda piisavalt tihti, aga aitäh, et olemas oled. merci
Hea nädalavahetus annab hea enesetunde tulevaks nädalaks, miks ma siis muidu naeratus näol täna ringi olen käinud. sest et kõik on hästi.
ma käisin Eat, pray, love'i kinos vaatamas. palun lugege raamatut ka. seal on niiiiiiiiiii palju rohkem, aga film oli ju tegelikult hea. tuletas mulle meelde kõike seda, mida see raamat mulle õpetas. ohjah. see on ikka üksväärtuslik raamat küll.

ja ma olen üle saanud oma väiksest probleemist. Lihtsalt võtnud end kokku ja käindu pea püsti ringi ning olnud mina ise. ohh, ilmselgelt on mõjutused Britilt ja raamatult. (muideks, ma igatsen sind!)
ja enne kui trennis hästi hakkas minema, oli meil C-ga täielik breakdown kaheksandal septembril. Lihtsalt ühel hetkel ma/me ei suutnud enam trenni minna või tähendab ma kardsin nii väga seda kõike, mis ootas ees. See oli see punkt, mille ma pidin ületama, et jõuda teisele poole. sinna poole, kus ma tegelikult olla tahan. Pean tänama C-d, et tal lõpuks aru pähe tuli.

ja üldsegi pean ma tänama kõiki neid inimesi, kes mu ümber on, sest muidu ma oleks juba ribadeks. võib-olla polegi vaja tänada nende jaoks. vaid minu jaoks. mulle on tähtis neid tänada.
ja mulle meeldivad sügispäike värviliste lehtedega.
ja mulle meeldib mantlit kanda.
ja ma olen saanud ilusaid gerberasi.
ja mulle meeldid sina, sina, sina, sina, sina, sina, sina, sina ja sina.



"We come to love not finding the perfect person, but by learning to see an imperfect person perfectly. Only after we have lost everything are we free to do anything. Throw thins out there and not be perfect and not have answers to anything and see if people understand" - Angelina Jolie

Ohlalaaa,
aitab tänaseks.
bisous,
Trine.