all dressed up

Muusikaks on muidugi kõik see hea kraam. mu lemmikud. Muideks, ma leidsin midagi, mis on väga hea - The Fray.

Aeg möödub kiiirelt ja lõppude lõpuks jõuan ma omadega alati siia. aga mulle meeldib siin. Kõik on väga paigas.

mis on vahepeal olnud?
Briti ärasaatmispidu, suurem ärasaatmine Britiga ja jällenägemine Annaga, Steffen, Fred, Jarko, Kirsika ja Kaivar Sepal. Käisin seal ning tundsin jälle, et ma ei vahetaks neid mitte ühegi teise lapsepõlve sõbra vastu, kes teil on olnud. sest nad on minu omad. ja siis me tegime natuke lollusi, naersime, käisime ratastega sõitmas. üldse olen inimesi näinud natuke. ja puhanud natuke ja pidutsenud natuke ja lugenud natuke (jah, ma sain eat pray love'i läbi. lugege seda, sest see on parim, mida mina lugenud olen. Annab inspiratsiooni ja motivatsiooni ja tegutsemistahet.) ja söönud natuke ja naernud natuke. kõike olen teinud natuke. kinos olen ka käinud natuke.


Samal ajal olen ma suutnud mõne asjaga natuke pahasti teha. Nüüd peaks kõik juba korras olema, aga ma tean, et alati jääb mõtteisse see, mida ma tegin. Kõik ju teavad, et ma olen täielik ülemõtleja ja sellega suutsingi hävitada natuke. ja nagu üks kiisuke ütles, et ülemõtlemine on üks kõige hävituslikumaid tegevusi üldse, siis nüüd ma hoian sellest miljoni kilomeetri kaugusele kui võimalik. Samas ma tean, et täielikult lahti ma sellest nii lihtsalt lahti ei saa, aga ma pingutan selle nimel. mis mul ikka muud üle jääb? ma juba edenen. päriselt kaa. muidugi, on sellega seotud ka väike challenge ning ma kavatsen selle võita. täpselt nii võitlushimulik olengi.

Imelik asi on ainult see, kui sõber esitab küsimusi ilma, et ise oleks midagi maininud ega rääkinud. võib-olla tähendab see ainult seda, et ta on väga-väga hea sõber. ja just täpselt seda ta ongi.
ja sul oli õigus pühapäeva õhtul. "tavaline juu," aga tegelikult nii ongi ju.

Mu joogatunnid on olnud läbikukkumised, sest neid vist ei toimugi. kaks korda ei saa olla samamoodi juu, et tundi ei toimu, keegi sisse ei lase ja inimesi ka juurde ei tule. ma olen pettunud, sest ma tahaks väga nautida midagi uut. ja nagu Hans ja Britt ütlesid, et see on su kehale ja vaimule. ja sellele teisele on mul väga vaja midagi.
sest mu pea on mõtteid täis. Samal ajal olen ma ka väikse lahenduse leidnud, kuidas neid eemale peletada. Lihtsalt pean tegema füüsilist ja kõik need mõtted kaovad. Käisin esmaspäeval jooksmas. Jooksin nii, et järgmisel päeval ja ülejärgmisel päeval mu jalad on natuke liiga kanged ja valusad.

aga ma saan järgmine nädal tantsima. jälle. ja seda, mida mulle ikka tegelikult ka meeldib tantsida. ehk siis Pärnusse kaasaegset tegema.

ja vahel sean end korda, löön ennast üles, aga milleks?! enda või kellegi teise. parimal juhul ainult enda. halvimal kellegi teise. fifty-fifty on ka väga hea.


"I think about the meaning of pain. Pain is personal. It really belongs to the one feeling it. Probably the only thing that is your own." - Henry Rollins
ja vot sellepärast vist ei saagi vahel lähedase inimesed aru, kui sügavalt miski haavab.


daddy issues on ikka veel teemas.
ja murelid,
ja teeeeeee.
ja sünnipäevad. (enda oma kavatsen ma n a u t i d a)
ja hea muusika.
ja sytycd - oh my, the very best.
ja hea lugemine. (kas ma juba mainisin eat pray love'i? ei ?! see oli suuuuuuuuuurepärane.)

bisous,
Trine