23 mai 2010

Vaatasin Grey kolme viimast osa. ma pole mitte kunagi nii palju nutnud. sick. just sick.

22 mai 2010

vässu.

Arvata on, mis muusikaks on. kaks võimalust ja mõlemad korda mööda,



hetkel on natuke südametunnistust ja süümepiinu, sest tegelikult ma ju ei tahaks, et mulle nii tehtaks. ja ma ju tegelikult ei saa sind ka süüdistada, sest mina tegin teo, mitte sina, või no, sinult ei ootanudki nad väga midagi.
Tuleb neile heastada.

Jalka oli fun. lots of fun. nagu arvata oligi. Lisaks veel Eesti võitis Soomet peale 73 aastast pausi.

peale või pärast või vahepeal.



Ma ei saa nende asjade kohapealt nägusi teha ega mossitada, mul lihtsalt pole seda õigust Mul on õigus kuulata ning olla rahul sellega, mis praegu on.
Samas mitte miski ei ütle ega tee seda valu päris olematuks. lõpuks ma saan lihtsalt ainult loota, et asjad pole päris 1:1, vaid natuke teistmoodi. natuke paremini.


ja siis ma olen sõlvuses oma uuest soengust. või noo.. see kuidas ma need kinni panen. addicted.
ja siis ma vist olen natuke addicted to ühte inimesse ka. mitte et ta hullult meeldiks mulle sellesmõttes, vaid imelik on mitte taga koos olla jnejne. siiski üks parimaid.
aga no varsti tuleb nkn võõrutusravi.


uut mõtlemisainet on palju. Või no ma arvan, et ma pean natukene ära otsustama, mis mu tantsust saab, Ma ei kavatse millestki loobuda, aga ma pean omal peas asjad selgeks mõtlema. Mõtlema, miks ma seda teen. ja kas peaks mingeid stiile juurde võtma. Iseasi kas mul reaalselt aega ka on. ausalt öeldes vaevalt.



I kollokvium ja füüsika on hetkel kõige tähtsamad kooliasjad. pluss viimased KT-d.
TREFF'ile on kõik oodatud vaatama. saab lahe olema.
ja mul oleks nii palju öleda, aga ei tundu päris õige arvuti taha magama jääda. või mis ?
ma luban, et ma tulen kohe varsti tagasi ehk siis lähipäevil.



Osad inimesed lihtsalt on head. Paar neist on mulle see nädal seda miljon ja üks kord näidanud. aitäh !



Love, Trine.

14 mai 2010

summerbreeze

Mu õde rikkus mu kirjutamispaika. kuidas ta julges ?
Seda ta küll andeks ei saa.

Ma vihkan, kui ma teen neid lolle asju, mida ma otseselt hommikul ei kahetse, aga mis lõpuks teevad haiget ikkagi mulle endale. Täpselt nagu ta ütles. jah just, üks sõber. üks väga-väga hea sõber. Lihtsalt see, et ma mõtlen, et äkki on see kord teistmoodi, aga no päris ongi. ikka sama viis. jälle nagu ta ütles, poisid mõtlevadki nii. lihtsalt teeb haiget, alati teeb. Üritan olla sellest üle. olla MINA. olla o k, aga alati ei saa. ja hetkel on sutsu raske. Samas ma ju pingutan ikka edasi. Seda kindlasti.
Ma annan nüüd lubaduse, et ma proovin hoida ennast eemal endale haiget tegemast. ehk siis. jah. ma üritan.



tegelikult on kõik jumala olgu. ehk siis hästi. ehk ikka veel on miljon ja üks asja teha ja käsil.

ooo, ja suve ma ootan ning kuidas veel. rannas päevitamist, mitte midagi tegemist, sõprade ja sõbrannadega olemist, tantsimist. kui ma ainult saaks. really can't wait.

Tegelikult ma veits kardan ka, sest siis ma ju ei näe neid inimesi ega miskit. olgu, näen küll, aga siiski. ja see tüüp läheb üldse ära 1,1 kuuks. saadan talle kogu aeg e-maile ja ma ei tea mida veel.


ja need ilmad. täiesti armunud ja juba esimese päikse saanud. kleidid ja kingad ja vähe jakikesi ja mida veel lihtsalt. armastan.
käisin Aegnal - perfect, vaatasin jalkat - fun, tehnoloogia viimane praktikum - põnev. tenn - raske.

ehk siis suviiiiiii ja ilm ja päike ja sõbrad.
Love, Trine

02 mai 2010

puus, miks nii ?

Mõnikord on probleemid ülemõtlemise vili. Vahel nad lihtsalt mööduvad aja jooksul. Vot nii ongi.

Eilne õhtu poolik näitas seda.

tahaks öelda, et ma pakun oma puusale/jalale/lihasele puhkust. kahjuk ei. suvel puhkab paar nädalat. anna andeks, aga praegu polnud kõige sobivam aeg. jõudsin koju peale trenni ja puhkesin nutma ja ütlesin FUCK ! vähemalt ma ei lähe täna jooksma.

01 mai 2010

Dear John,

Muusika : Mumford & Sons, peaks mainima, et väga hea leid mu õe poolt. ja Snow Patrol. nagu ikka.

mul on lihtsalt heameel, et see koolinädal läbi sai. It was hell. õppimine oli tavaline või isegi oli sutsu vähem, kui varem ja kui palju veel ees on, aga inimesed. tähendab kaks inimest. ülejäänud on suurepärased ja sõbrad ja ilma üheta poleks ma seda nädalat kindlasti üle elanud. aitäh.
aga nii raske on, kui inimesed ei räägi. isegi kui ma ei saa midagi teha, tahaks teada ikka äkki aitab, sest ilma rääkimata on hullem. ja siis sa võtad tema ka enda kaasa. Mõni päev pole hullu, mõni päev on hullem. aga ma tean, et see läheb mööda. ükskõik kuidas, aga kuidagi ikka.

See näitas mulle, et mõned asjad tabavad mind ikka samamoodi ja sama valusalt. Üks sekund tahavad pisarad silma tulla, järgmisel hetkel vaatad oma buddy'le otsa, üritades vesiseid silmi varjata. Polegi nii enesekindel, kui ma arvasin. Peaksin selle kallal vaeva nägema. weak me. vähemalt arenguruumi veel on, kuhu MINA ehitada.


Võib-olla ma kunagi ei saanud aru, miks mu ema mu isa armastama hakkas või mis teda võlus tema juures. Nüüd ma näen seda ise ka. vähemalt ühte osa sellest. Lihtsalt ta on nii tark. mitte õpiku tark vaid üleüldse. See, kuidas ta mõtleb ja mida ta suudab välja mõelda, mida ta näeb asjades, kuidas ta analüüsi, on lihtsalt võimas. Ma niii-iii-iii tahaks loota, et ma olen tulevikus pooltki nii võimekas. muidugi tahaks olla sama võimekas, aga seda vaevalt, et juhtub. oleks rahul poole ja kolmveerandiga. Ma saan alati nii palju juurde, kui ta räägib minust ja asjadest, mis minuga seotud jne. avaks nagu silmad. "Kui sa juura valid, sa tead ju eks, et siis sa ilmselt ei koge kunagi tavalist elu." "Ma tean seda, issi. Ma pole öelnudki, et mul oleks vaja seda kogeda." "Ma tean seda. Siis sa elad maailmas, kus kogu aeg on pidev konkurents ja töö. Samas ma ei kahtle selles, et sa hakkama ei saa. Ambitsiooni sul on." Ta on täpselt see inimene, kelle igat nõuannet kuulan. ükskõik, mis see ka poleks.

Viimasel ajal on kodus pidev teema eksamid, ülikool ja mis , kus, kuidas õpib. Õde ju lõpetab. ma arvan, et 11. klass on tore puhkus sellest. päris saangi puhkust. nkn kogu aeg pea täis seda crappy.

päike igatahes paitab mind, kui paistab. samas kui päikest pole, siis need viimased päevad muutuvad hallimaks.
ja trenn. GOD ! Rene on ju tagasi. ma olen taevas. Energia, raske töö ja imeline koreo igas tunnis. pole ime, et õhtul voodisse heites tunnen, kuidas sekundiga kõik mu lihased magavad. push, push, push.



Ma lihtsalt kardan, et kui mina enam ei räägi, siis te kaks kaote ära ja see, kes haiget saab olen ikkagi mina.


Dear John, A Walk to Remember, Notebook ja Nicholas Sprks
Te pole kunagi välku nii lähedalt ja hästi näinud, kui mina neljapäeval TTÜ-s.
Suvi tule minu õuele.
tegelikult on nii palju imelisi asju mu ümber. oleneb lihtsalt sellest, millele ma kontsentreerun.
ja ma pean nv kindlasti ära kandideerima ning motivation letteriga ühele poole saama.
ja ma magasin täna õhtul. kui hea.
ja ma lähen nüüd uuesti magama.

Bisous, Trine