push

"We push ourselves because we have to, not because we like it. The relentless climb, the pain and anguish of taking it to the next level. Nobody takes pictures of that. Nobody wants to remember. We just want to remember the view from the top. The breathtaking moment at the edge of the world. That’s what keeps us climbing. And it’s worth the pain. That’s the crazy part. It’s worth anything."

See kirjeldab hetkel kõike.
Ma ei maininud eile, et mu suuurepärane õde tõi mulle suurepärased suveniirid Amterdamist. Lihtsalt perfect ehetekarbi. Selline päris. keraamilne ja peale maalitud Hollandi sümboleid ja südamekujuline. ja nüüd ma tean, mida ma endale tooma ja koguma hakkan. Siis veel i m e l i s e d kõrvarõngad ja kõige armsam pluus. merci, merci, merci beaucoup, ma sœur .
Ma ei suuda ära oodata elu nägemist mujal maailmas. Kõik need linnad. kõik need riigid, kuhu tahaks minna. be patient ! ma ju ei saa. aga no eks ma siis unistan, mis mul muud ikka üle jääb..

inimesed, inimesed. mu inimesed. minu inimesed koolis.


Carmen tegi eile trennis komplimendi, mis võttis hinge soojaks.
Viimasel ajal igasugused tsitaadi ja mõtteterad on mu lemmikud.
mhm.

ma nüüd lähen jah.

Bisous, Trine