Je voudrais aller à Paris !

Ma tean , et ma pidevalt räägin sellest, aga noo. ma süda kuulub sellele riigile ja linnale. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma sinna saaks. ja nädalast Pariisis mulle ei piisaks. kaks oleks hea. Siis ma suudaks oodata kuni ma lähen sinna riiki õppima. Ma lihtsalt tunnen, kuidas ma iga oma keha rakukesega tahan sinna minna. nautida, nautida, nautida. Käia neis sajasmiljonis muuseumis. Vaadata neid kultuuri pärandeid. Käia neis väikestes kohvikutes. aga mitte seal turismi piirkonnas. seal eemal. Et ma saaks sealt selle õige elamus. Kui ma ainult saaks. Ma tahaks jalutada neil tänavatel. ma tahaks istuda parkides. kõndida üle silla Seine jõe kohal. Osta hommikul boulangerie'st otse ahjust tulnud crossante. ma ju niiiii väga tahaks. Ma kujutan ette, kuidas ma lihtsalt naudiks iga sekundit seal. naudiks neid kultuurikillukesi. kuidas ma naudiks keelt ja kuidas ma praktiseeriks seda. kuidas mul ei tuleks õiged sõnad meelde ja kuidas ma puterdaks, aga ma ikkagi räägiks. kuidas ma ei saaks prantslaste/pariislaste rääkimiste kohe midagi aru, aga ma ju ikkagi naudiks. Ma lihtsalt ei saa EI SAA sellest soovist üle. kunagi ma lähen sinna. loodetavasti varsti, aga ma läheks.


Mõni päev kaob see soov argielu tegemistesse. Vahel aga on see nii tugev.
Täna ma tahaks seal olla.


Nädal sai mööda. Tantsu isu tuli tagasi. koolis on perioodi lõpp. Seega miljon ja üks asja. ja mulle ei meeldi, kui head asjad satuvad ühele nädalavaehtusele ( loe: koolitants ja MEP). püüan siin ellu jääda praegu.

Bisous,
Trine