18 september 2009

will be fine.

Muusika : Dagö - Jää, Damien Rice, The All American Rejects


Vahepeal oli suve lõpp. kooli algus koos hirmude ja muredega. oli teema vahetus ja trennide algus.

ja praegu olen ma jällegi siin.
Mulle tundub, et ma olen seda kohta igatsenud. Naljakas eksole.

Kaileen tuli tagasi Islandilt. Ta tõi mulle ideaalsed päikseprillid (she knows me so well) ja käevõru, kuhu saab ise ripatseid külge panna. Ma teen selle enda omaks.. või teen sellest asja, mis on alati minuga. Ma otsin ja vaatan äkki leian sinna tulevikus veel juurde. Praegu on seal neli Islandi südant ja täheke. Korjaks sinna juurde erinevaid tähenduse ripatseid.

Ma olen alates uuest õppeaastast Reaalis hakanud õele rohkem lootma ja toetama. Ma usaldan teda täielikult . Ma olen ka kindel, et esimesed kaks nädalat oleksid olnud palju, palju raskemad. Mul oli niiii hea meel, kui ta täna tagasi jõudis.


Algus ei olnud kerge. Ma polnud küll koolis kunagi üksi. Muidugi rääkisin uute inimestega jne, aga nii kui mul tekkis mõni vabam hetk, et mõelda, tundsin end ma üksi. Ma teadsin ja tean ka praegu, et muidugi on inimesed olemas. Aga ma tundsin end niiii üksi. Praegu on juba parem. I'm fine not good, but almost fine. Argipäeva rütm vaikselt tuleb juba sisse, et on kool-kodu-trenn-kodu. ja nii ongi. Esmastpäevast neljapäevani ja reede on see õnnelik päev, mille pärast ma pean vastu nädala alguses. Mitte, et mul oleks hullult õppida, sest tegelikult pole (v.a vene keel). Normaalselt on, aga kui kahel päeval on 3h trenni ja mõnel päeval 1h trenni ja siis veel keeltekool ka, siis läheb raskeks. but i'll be fine. Harjun ära. See on alati nii.


Keeltekool on vajalik ja ma olen motiveeritud. completely.
Pro's on väsitav ja contmeporary'le on rakse keskenduda, kui mõttes on järgmisel päeval ees ootavad tööd. Muidugi mulle meeldib ja ma üritan nautida. Ma vajan veel aega harjumiseks.
Eliisa on Eliisa. to the soul.

Muudatusi on olnud sel sügisel nii palju. alguses see tekitas minus lisa väsimust, aga ma ahkkan vaikselt juba harjuma.


Ma olen hakanud rohkem nautima iga vaba hetke, sest kogu aeg on palju asju käsil ja kiire on. Seetõttu on osadel ajadel suurem väärtus.
Mulle tundub, et ma olen lõhestunud isiksus. või et minus on nii palju külgi, mida ma ei näita ja millest ma ise ka veel midagi ei tea. Üks päev ma tulen ja räägin lähemalt.



Osade inimestega on raksem, osadega lihtsam.
Ma tundsin end sel õhtul nagu piece of shit. ja inimesed ründasid mind tol hetkel natuke ülekohtuselt, aga ma ei usu väga, et midagi muutuks pärast seda "vägevat" üritust.
Natuke igatsen ka üht ja teist. Ma loodan, et me teed ristuvad peagi ja mul said mõtted otsa. Lihtsalt ühesõnaga ma pean veel harjuma asjadega. I'll just be totally fine.

Vähemasti olen ma jälle tagasi rajal. ja varsti näeb juba.
Love, Trine.

Kommentaare ei ole: