03 veebruar 2009

mõtlemine.

Kõik algab mõtlemisest. Igastahes viimasel ajal on see mul täiesti sassis. See tähendab peas on kõik negatiivne või peaaegu kõik. Ma ei suuda üldse keskenduda positiivsetele asjadele. See ei meeldi mulle. Ma olen endalt nii mitu korda võtnud lubaduse, et aitab negatiivsest mõtlemisest vms. Aga see ei taha nii lihtsalt ära minna. Kui ma suudaks keskenduda trennidele ja kiiiiisudele ja unustada õppimise ja väsimuse oleks kõik lihtsalt suuuurepärane. Lihtsalt nii raske on. Ja vahel ma ei saa üksi hakakma ja vahel mul oleks vaja, et keegi selle meelde tuletaks, et kui hea tegelikult kõik on. ja ongi. lihtsalt keskenduda on raske..
Mulle tuleks meelde tuletada, kuidas ma armastan tantsu. Seda kipun ma ka unustama viimasel ajal. Kuidas ma armastan ennast väljendada selle kaudu. Kuidas tants on koht, kus unustad kooli ja kõik muu stressirohke ja keskendud iseendale. Kuidas ei tulegi kõik alati esimese korraga välja. Kuidas ma lihtsalt armastan tantsida.
Mulle tuleks veel meelde tuletada, kuidas ma ennast armastada. Kuidas ma iseendaga hakkama saan.
Ma peaks teile meelde tuletama, kuidas te kõik olete mulle niiiiiiiiii olulised.

Täna paistab õues päike.
Kas ma mainis juba, et tahan kevadet. Ei ? Jah ? Igatahes ma tahan kevadet, mis polegi enam väga kaugel kusjuures.
Ma peaks mõtlema, et ma pole nohus, köhas ja kurguvalus.



Sest kõik algab ikkagi mõtlemisest ja peast.


love, Trine.

1 kommentaar:

Trine ütles ...

and I still need that hug.