Päevad ei ole vennad.

Mul võtab see kirjutamine alati aega. See kui ma hakkan kirjutama kell 23.03 ei tähenda, et ma tegelikult lõpetan selle 15 minutit hiljem. Mkm, ma lõpean tund aega hiljem, sest vahepeal kaon kuhugi ära või sobran mõtetes. Ma lihtsalt tahtsin seda mainida.

Alguses ma mõtelsin täna pole muusikat, aga on küll Linkin Park feat. Busta Ryhmes - We made it.

Täna tehti mulle selgeks, et vahest sa ei peagi täpselt teadma, kes sa oled ja see pole taandareng (aitäh, Sulle) ja see on hoopis edasi minek mingil määral ( aitäh, sulle veel kord, mis siis et ainult sina arvad seda, aga see ma ei tea.. ühesõnaga aitäh. ) . Tehti veel selgeks alati ei pea teadma, mida sa ette võtad tulevikus ning aega on ka veel selgusele jõudmiseks. Öeldi, et ma ei peaks selle peale nii palju mõtlema. Teeksin enda elu lihtsamaks. Ma ei ütle, et nüüd teaksin, kes ma olen, aga ma üritan lasta sellel minna natuke ja lihstalt ükskord avastada : " ohh, ma ju tegelikult tean, kes olen. "Ma panin selle kõigele nimeks identiteedi küsimused ja probleemid. Avastasin, et olin enda kohta kuangi kirjutanud järgmiselt : " Olen peamiselt õnnelik vahest mitte. Tähelepanelik. Kuulan alati ning püüan aidata, kui võimalik. Tantsida, tantsida meeldib. Kõik inimesed ei poe tõeliselt minu sisse kiirelt, kui poeb siis jääb sinna igavesti ning neid inimesi ma ei unusta. " Üks ütles, et see olengi mina, aga arvan, et see vajaks kohendamist, aga praegu las ta olla.


Ostsin endale koti, mille üle olen õnnelik. Tegelikult midagi taolist olin pikka aega juba tahtnud. Pean veel tuleva laagri jaoks mõned asjad ostma. Loodan, et jõuab selleni varsti. ( Vihje !!! )
Ma ju tegelikult ei kirjuta nii tihti, aga see paneb hetkel nagu päevale punkti. Ma täpselt ei tea.
Ma tahaks neid maasikaid pildilt.
Ma siis lõpetan jahh.

Love, Trine