
Mul on ilus vaade, kummelitee ja murelid, mõtted ja Kätlin.
On olemas inimesi, kel on elu paigas. Selles mõttes, et nad teavad, mida nad elult ootavad ja tahavad, mida suurena tegema hakkavad, mida õppima lähevad. Nad on selles, mida nad teha plaanivad, head. Neil on eesmärk ja siht.
On olemas aga inimesi, kel pole kõik paigas. Nad ei tea, mida tahavad, mida õppima lähevad, või kõik, mis oli ennem paigas, ei ole enam. Nad alles avastavad või üritavad tekkinud korralagedust harutada. Ma arvan, et ma olen see viimane koos tundega mida-ma-siin-üldse-teen.
Ma ei taha öelda, et mul kerge masendus vms on , aga justkui pole miski paigas. Tegelikult üks asi on, aga sellest ma pole veel valmis rääkima. Tunne on tühi, aga ma arvan, et võin esimest korda öelda, et ma kindlalt ei mõtle üle. Kellegil pole õigust öelda, et ma mõtlen üle, kui ta ei tea, mis toimub.
Ma viimasel ajal tahan teada kõiki värskemaid uudiseid. Ma mõtlen kõiksugu uudiseid. Mul on uueinformatsiooni puudus vist. huvitav.
Mulle pole veel kohale jõudnud, et pm on suvi käes. Olgugi et ma pean veel esmaspäev kooli aktusele minema, on see ikkagi käes, kuna täna oli täiesti lebo. Ma usun, et kõik jõuab kohale umbes nädala jooksul või siis kui lähen linnast ära. Ilmselt esimest korda juhtub see 9. juunil, aga 16.juunil tulen tagasi. Ja rohkem ma kindlalt ei tea. Tegelikult pole miski kindel, sest igahetk võib see muutuda täielikuks segaduseks.
Ma ei oska enam midag öelda. Pea sai tühjaks.
Kata, kuidas oleks teisipäev ?
Love, T.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar