Kevadet paluks.

Märts on käes, aga kevad ei taha kuidagi tulla. Lihtsalt, kui mulle oleks meeldinud lumi, siis seda ei olnud , aga need kui ma teda ei taha, siis ta lihtsalt tuleb ja ründab. Lumi lihtsalt, Palun, mine ära ! Kevad juba tundus, et on kohe-kohe ukse taga, aga nüüd kadus kohe üldse ära.
Ja mina veel nii-nii väga tahan ühte beeži mantlit Zarast. Mitte, et see mul selle soovimist takistab, aga ikkagi.
Lumi lihtsalt KAO !

See väka tunne kadus pärast seda kui Kriisu mulle ühte videot näitas ning Step Up 2 vaatamas sai käidud. Tase on ikka täitsa kõrge. Tahaks ka kunagi.
Omalooming oli hea. Mulle nii meeldib meie tants ja eriti kohe see, mis ma sinna ette ise välja mõtlesin. See tekst.
" Sul kõrvus heliseb mööda tänavat kõndides mälestustega laul. Mälestustega, mis ei jäta Sind. Mälestustega tantsimisest. Oled omas mullis ning tuletad kõike uuesti meelde. Võiks ju üksi, aga tegelikult ju ei või. Võib ainult temaga kellega sa alustasid, kellega sa peaaegu koguaeg koos oled olnud. Ainult temaga, keda tead kõige paremini, keda usaldad kõige rohkem. Temaga on sul mälestusi parimaid, mälestusi naljakamaid. Temaga, kellega mõistad mõtteid poole õna pealt. Sul jookseb silme eest läbi teineteisega tutvumine, koos käest kinni tantsimised ja kõrvuti tantsimised. Kõik erinevad tantsud, mida koos tantsinud olete ja teinud olete. Kõik, mis Sul seostub Temaga. Aga Sa tead, et pead edasi liikuma. Sa pead üksi edasi minema. Jätad Ta lihtsalt sinna.
Selleks, et edasi liikuda, tuleb vaadata kas või viivuks tagasi minevikku, kuid lihtsalt jätta see, sest seda ei saa tagasi. "
Ma olen selle koha pealt endaga väga rahul. Arvestades veel kella aega, millal sai see tehtud. Eks näis, mis sellest edasi saab. Ja ma nii-nii üritan oma positiivsust säiltada. Päriselt nagu. Ja tahet kaa.

Ma tahan sellist kevadet nagu pildil. Tahan näha selliseid lilli. Jah, jah.

Love, Trine. ^^