17 veebruar 2008

Pudru ja kapsad.

Mm, muusika on.. ikka Joshua Radin - Today. Ütleks nii, et laupäevad pole minu päevad. Vähemalt mitte see laupäev. Hommikul trennis juba tundsin, et asjad lihtsalt ei suju. Ma isegi ei tea miks. Ja siis koguaeg on mingid nõmedad loobumis mõtted, kuigi ma tean, et ma ei suudaks vb kunagi loobuda, aga siiski lihtsalt tekib selline naljakas tunne. Koguaeg on õhus küsimus minna või mitte ? Loobuda või mitte ? Jätkata või mitte ? Jälle tulevad need küsimused, mis mulle aboluutselt ei meeldi, aga nad lihtsalt tulevad. Kas soovin või mitte. Täna isegi naersin südamest üle pikaaja. Heleniga. Tegime minu juures omaloomingut ja siis me olime nii krampides, et ehmusin isegi korraks. Ja mulle hakkas nii meeldima ja ma ikka mõtlen, et meil sujub koostöö nii hästi. Muidugi ma olen taga algusest peale koos olnud. Kui me peame tegema midagi koos, siis me teame, mida üks või teine eelsitab, millal alustame diagonaale jne. Lihtsalt ma ei teagi.. See selg on valus ja need põlved teevad jälle rohkem valu. Kindlasti need olegi suuremad põhjused, mis panevad loobumis mõtteid mõlgutama. Kui selg valu teeb, siis ongi valus ja mõlved lähevad ikka ajapikku paremaks, aga siiski. Midagi saab korda ja siis tuleb uus ja natukese ajapärast vana tagasi. It sucks. Enda arust nagu küll pole midagi valesti teinud, et sellised asjad võiksid koguaeg tulla. Heh.. See õppimine. Pingutan palju jaksan, aga nelju lihtsalt kukub. Jah, ma tean, et neli on ka hea hinne, aga ma tean kui palju ma tegelikult suudaks saavutada ja siis ma tunnengi end natuke imelikult. Ses suhtes, et inimeste maksimumid on erinevad ning ainult inimesed ise teavad neid. seega ühe neli või teise jaoks viis olla. Ja nii ongi. Oleneb inimese võimeteks ja sellepärast polegi endaga rahul, kuigi võiks juu. Aga lihtsalt pole. No, mis teha. Külm on ja peaks tegelt rohud ära võtma ja magama sättima. Uni on, silmad kipitavad ja homme (s.t. täna ) on palju teha. Kõik nats sassis ja keeruline ja mul on väike tähelepanu vajadus ja ühte head lohutavad kalli tahaks ja tahaks, et keegi sõnaks : " Kõik saab korda ! " . Vot.

Kõik tuli nagu purdu ja kapsad. Kümme viga ja kõik üks joru, aga mina elan üle.

Love, Trine.

1 kommentaar:

Carmen ütles ...

Tead, ma hakkasin ka sinu pärast seda laulu kuulama. koguaeg kuulan. päeval, õhtul, enne magamaminekut, siis kui juba magan :D Hull!
Nii paha, et sul seljaga nii on :/ ma loodan, et kõik saab ikka korda. või mis loodan, SAABKI. kindlasti kohe saab! :)
kui me kunagi mingi värgi teeme, kus me kõik koos jälle oleme, siis tantsite Heleniga seda omaloomingut meile? (A) täiega tahan näha.
muideks, mul on täpselt samamoodi. ma tean oma võimeid ja kui mingid neljad tulevad, on kohe kuidagi vale olla :/
aga ikkagi, sa oled supper tubli! imetlen sind,
Kallid ;**