Kõik vist muutub.

Muusika : Joshua Radin - Today, mulle meeldib ja Helenile ka.


Pilves on, aga ma tahaks päikest. Külma on, aga ma tahaks sooja. Glögi on ja seda ma tahan kaa. Lähengi tegema.
Valma. :)

Tahaks endale pikki juukseid. Need on nii ilusad. Eriti kui terved ka on. Aga ma ei tea. Mu juuksed kasvavad nii kaua. Tegelt ma ei taha mingi, et mingi maani vms. Vaid näiteks pooldse selga oleks ilus. Ma kardan seda, et ma vahepeal tüdinen ka kasvatamisest ära ja siis oleks nagu tühja läinud see. aga ma loodan , et äkki kevade lõpuks ja suve alguseks on vähemalt järk välja kasvanud.

Mul on kõigi üle nii hea meel. Eile just käisin jalutamas ühe kiisuga ja siis tal läheb hästi ja ta on õnnelik, mis on üks hea uudis paljude seast. See on ka tore, et varsti on KEVAD, mida ma väga pikki silmi ootan. Sest mulle nii meeldib kui kõik ärkab jälle ellu. Päike hakkab rohkem ja soojemalt paistma, inimesed naertavad ka siis rohkem. Meeldib, meeldib. Kohe väga meeldib. See on ka hullult tore, et Suure Eliisaga oli neljapäev tund ja mul oli nii hea, et ise ka ei usu. Ja siis me Heleniga oleme suhteliselt produktiivsed, mis on ka väga positiivne, kuna me alles täna alustasime omaloominguga.

Ma nagu eriti ei usu horskoopidesse, aga olen lugenud, et lõvidel peaksid olema esimesed paar kuud raskemad ja mida kevade poole seda kergemaks läheb. Samas on see tõsi olnud, et ma olen viimasel ajal koguaeg rakkes olnud. Üldse ma olen viimasel ajal mõelnud, et millised siis on tegelikult kõik tähtkujud. Eelkõige, aga ma ise. Aga kahjuks ma pole leidnud ühtegi lehekülge, kus oleks midagi kirjutatud nii nagu ma sooviks.
Ma olen viimasel ajal selle peale ka mõelnud, et mida ma mõtlen kui ma hommikuti kooli lähen. olen jõudnud järledusele, et vahest mõtlen koju jäänud padjast või tekist, vahest sellest, et millest ma mõtlen. Vahest hoopis sellest, et mida see päev umbes toob. Vahest mõtlen õppimisest. Vahest mõtlen kooli minevatest õpilastest ja nende käitumistest.

Ma ei teagi, kas ma olen siia kirjutanud, et ma sooviks kohutavalt tundma õppida nelja inimest. Vahepeal oli kaks, aga hiljuti tuli kaks veel juurde. Kas neist isegi teavad mind, aga kaks küll mitte. Mina neid tean, aga nemad mind ei tea. Siiski ma tahaks neid kõiki nelja tundma õppida. Nad tunduvad kuidagi nii huvitavad. Hmm, nii erilised. Kuidagi teistsugused. Põnevad. Tegelikult ma ei teagi, miks ma neid nii väga tahaksin tundma õppida. Vot.
Ma siis vaikselt lähen pesema. Enne, aga veel lisan ühe aforismi.

Ma usun oma ideaake, sest kõigele vaatamata usun ikkagi, et südames on inimesed head.

Päikest ja kõike head, mis veel on meie sees.

Headaega.

Trine <3.