Väsimus on kõigil peal. Seda on näha igas suunas näha. Ma pole erand. Olen samamoodi väsinud nagu iga teine, aga ma üritan naeratada võimalikult palju. Sellega avanevad meil naerupallid ehk naeruhormoonid (tegelikult ma mõtlesin selle välja, sest ma ei tea, aga tore ju oleks) .

Ma tahaks ka lõõgastuda nagu sel pildi, päikesekiirte hellade käte vahel nautimas mõnust suve hommikut. Mulle meeldib.


Jälle on külm suures toas nagu alati. Teed tahaks. Mandariini tahaks ka. Tegelikult on mul mõlemaid olemas, aga raske on end vedada kööki ning mndariin ära puhastada ja teed teha. Mulle meeldiks see, ausalt.



Veel tahaks oma kudumiga valmis saada, aga selleni läheb aega, kuna ma olen alles algstaadiumis. Tahaks käpikuid kaa.

Kõik mu soovid on reaaliserritatavad ( huvitav, ka siuke sõna üldse olemas on) . Tee ja mandariini juurde on lühim tee, käpikud võiks ju osta, aga samas mu õde lubas, et teeb seega ma võiks seda talle meelde tuletada. Kudumi juurde on kõige pikem tee, kuna ma päris täpselt, ei tea kaua sellega äheb ja kuna see on üsna mahukas töö siis jah. Selleni on pikim tee.

Kuulaks hetkel meeleldi hingepuudutavat muusikat. Dagö või Laura või Chalice või midagi sellist. aga japp.






Veits mõtetut tuli praegu, lahkun teed tegema ning mandariini koorima.

Headaega.

Trine <3