Ma tahaks midagi öelda, aga..

..vist jätan ütlemata.

Tahaks kirjutada, aga..

..jätan ütlemata.

Pink, totally pink, but only a minute.

Muusika: Nicole Scherzinger - Babylove.
See mängukaru on tõesti sõbralike silmadega. Selle pärast see mulle meeldibki. Minu meelest tavaliselt pole mänguasja loomadel tegelikult eriti sõbralikud silmad, aga sellel küll on. (:

Imelik väheke, aga mul pole hetkel ühetgi küsimärki kusagil ega ühtegi küsimust. Kõik on loksunud mõnusalt paika. Varem oli ikka kohutavalt palju küsimärke nii palju, nii palju analüüsimist enam pole. See on hea. Mulle meeldibki rohkem niimoodi. Tõesti meeldib. Meeldib vähem muretseda ja muretseda ainult siis kui tõesti vaja on. Jätta lihtsalt asjad minutiks seisma puhata ja siis jätkata. Minna edasi, kui vaja. Kuitunned, et asjad pole õiged, siis liikuda edasi uues suunas, aga siiski südames on inimesed alles ja mälestused jäävad ei kao kuhugi. Vahest unustad sa halvad mälestused, aga las need lähevad. Pigem jäta need paremad, südamelähedasemad. Neid sa vajad tegelikult.



Imelik, sujusin kuidagi teise kohta, teemalt teemale nii, et ise ei märganudki. See tõi kuidagi väikese, kuid märgatava naeratuse huultele. Tõesti meeldib see väike naeratus.

You are my baby love my baby love

you make the sun come up ( you make the sun come up on a cloudy day)

ohh boy (ohh boy)

you're my every every every everything

everything everything ohh

everything everything ohh

you are my baby baby baby babe love

everything everything ohh

everything everything ohh

you're my everything

you are my baby baby baby baby love

Mulle meeldis see, mis ma ütlesin, kõik kukkus hästi välja.
Trine. <3 says:
kuule ikka hästi. Elu veereb pm on koguaeg kodu kool kodu trenn kodu. Midagi ei jõuagi ära nagu teha. Viimasel ajal õpetajad panevad täierauga õppimist, et õpid ka bussipeatuses bussi oodates, aga ma siiski üritan jätkata suu naerul ja ikka edasi püüelda paremuse poole ja vaheaja poole ja sinu nägemise poole. :)



Tõesti hea on olla praegu, nägu naerul ja kõik on hästi.

Headaega, kallikesed.

Trine, ^^

Väsimus on kõigil peal. Seda on näha igas suunas näha. Ma pole erand. Olen samamoodi väsinud nagu iga teine, aga ma üritan naeratada võimalikult palju. Sellega avanevad meil naerupallid ehk naeruhormoonid (tegelikult ma mõtlesin selle välja, sest ma ei tea, aga tore ju oleks) .

Ma tahaks ka lõõgastuda nagu sel pildi, päikesekiirte hellade käte vahel nautimas mõnust suve hommikut. Mulle meeldib.


Jälle on külm suures toas nagu alati. Teed tahaks. Mandariini tahaks ka. Tegelikult on mul mõlemaid olemas, aga raske on end vedada kööki ning mndariin ära puhastada ja teed teha. Mulle meeldiks see, ausalt.



Veel tahaks oma kudumiga valmis saada, aga selleni läheb aega, kuna ma olen alles algstaadiumis. Tahaks käpikuid kaa.

Kõik mu soovid on reaaliserritatavad ( huvitav, ka siuke sõna üldse olemas on) . Tee ja mandariini juurde on lühim tee, käpikud võiks ju osta, aga samas mu õde lubas, et teeb seega ma võiks seda talle meelde tuletada. Kudumi juurde on kõige pikem tee, kuna ma päris täpselt, ei tea kaua sellega äheb ja kuna see on üsna mahukas töö siis jah. Selleni on pikim tee.

Kuulaks hetkel meeleldi hingepuudutavat muusikat. Dagö või Laura või Chalice või midagi sellist. aga japp.






Veits mõtetut tuli praegu, lahkun teed tegema ning mandariini koorima.

Headaega.

Trine <3

Cute.

Muusika: Jennifer Lopez- Brave.

Eile lubasin, et kirjutan ja ma täidan oma lubadust. Kirjutan.

Mulle meeldib vaadata kuidas inimesed muutuvad või on muutunud. Kas või enda pealt on seda hästi näha. Enam ma ei analüüsi nii palju inimesi ja püüan koguaeg näha asju positiivselt. Ma muretsen vähem. Eriti nende asjade üle, mille pärast pole kunagi tegelikult vaja olnud muretseda. Naiivne pole ma ka üldsegi kohe pole. Muidugi välimuselt muutume koguaeg ja seda peaks panema kõik tähele. Eriti hea on võrrelda enam vähem aasta taguste pilditega. Näiteks Karepal 2006 ühel pildil on jube hästi näha, et olen seal noorem, kui praegu. Näo jooned ei ole teravad ja nii.


Esmaspäeval bussiga koju tulles rääkis Merka jumalast õiget jutu vähemalt mina olen taga nõus. Enamus eestalsi on juu, kuidagi ennasttäis ja ülbed, kibestunud ja negatiivset. Eestis ei saa ilmeslt kunagi nii olema, et näiteks Merka astub bussi ja hakkab laulma. Kunagi ei saa seda olema, kuna inimesed põrnitseks teda selliste nägudega, et jää juba vait ja ma ei taha sind kuulata. Päris kurb iseenesest. Kuigi ma loodan, et areneme selles suunas, et ükspäev saaks ta seda teha. Lihtsalt tema heaolu pärst. Lihtsalt sellepärast, et ta tõesti tahab bussis laulda. (:

Mulle meeldib mu vaade aknast. Kõikide majade katused on valged, õues on pime ja ainult tänava tuled põlevad. nii ilus. Kõrvale tahaks tassi teega või kuuma kakaod. Mõnus. Tegelt ma tahan Saiakangi minna ja võtta sealt kakao juua seda ja siis olla seal küünlavalgel ning lõpuks lahkuda sealt, siis kui Vanalinn on pime ainult tänavavalgustus põleb ning lumi peab ka olema.




Piparkooki tahaks. Mul ennem oli kodus, aga enam pole. Mandariini tahaks kaa. Koolis oli, anti meile.



Liina, palun ütle millal me kokku saame. Ses suhtes, et see nv ma küll ei saa, aga järgmine saaks. Palun.



Mõnus on olla. mulle meeldib..

Soojust teie südamesse.

Trine, ^^

Hall, aga positiivne.

Miski pärast on peaaegu alati nii, et kõigepealt tuleb pilt ja siis ma teen pildi juurde jutu. Hmm, miks küll ?

Praegu on kuidagi selline periood, et inimesed on hallimad ja süngemad. Ei ole seda sära ja postiivsust nii palju. Ei ma ei taha öelda, et seda pole on ikka, aga mitte nii palju kui suvel ja kevadel. Väss ka matab meid enda alla. Ma ei saaks öelda, et ma positiivne pole, sest viimasel ajal ma muud ei teegi, kui naeran ( enamasti koolis, aga siiski ) . (:
Trennis mulle meeldis esmaspäev. See saal oli väike, kuid just see tõigi minus tunde, et me oleme ikkagi koos. Inimesed olid teineteisele lähedamal ja nii. Mulle meeldis.
Tegelikult läheb mul hästi ja nii peabki mu meelest. Trine lubab, et homme (kolmapäev) kirjutan pikemalt, sest mu peas tekkis nii palju mõtteid, aga lihtsalt praegu ei taha neid väljendada. Homme.

Love, Trine. ^^

Kõige pihta üks suur ja soe süda.

Oasis - Wonderwall.


Olen oma lõppenud vaheajaga ülmalt rahul. Ainus asi mille üle kurta võiks on see, et raamat pole veel läbi, aga kes see ikka tahab vaheajal raamatut lugeda. Jõudsin vaheajal enam-vähem kõik ära teha, mida soovisin. Kui keegi tahab lähemalt teada eks küsi siis. Ma räägin küll, kui küsitakse. Vot.


Üleüldse olen endaga hetkel ülimalt rahul. Pole muresid ega probleeme. Olen loobunud üle muretsemisest. Lasen asjadel olla ega puudu, kui vaja pole. Tahan viimasel ajal asju hästi rahulikult võtta ja unustada pinges olemise. Kuidagi enese tunne on mõnus ja hea.

Ühesõnaga: Igati rahul iseendaga.

Läheb mul hästi ja eks see olegi peamine. Loodan, et teistel halvemini ei lähe. :)

Süda Teie kõigi pihta.

Trine <3>