
Ela iga päeva nii nagu see oleks su viimane,
sest ühel päeval see nii ongi.
Nii palju on öelda, aga samas pole midagi öelda. Absoluutselt mitte midagi. Lihtsalt see blog võttis nii sõnatuks ja mõtted jooksevad nii ringi, et midagi ei leia üles ja üldse imelik on olla. Tahaks nii väga üksi kodus olla. Ma paneks tuled kustu, aga küünkad paneks põlema. Veel kuulaks ma tuju muusikat ning paneks selga suured sokid ja väga suure pluusi. Veel tõstaks sülearvuti põrandale ja jooks mõnusat teed ning istuksin rätsepistes. Vot.
Unesid, paii. ^^
Trine.
PS! Mul oli täna väga hea. Aitäh, tsikid. Rannas oli imetore ja Koldes oli ka väga suuper nin kingitused olid ka väga mõnusad. Kallistan Teid KÕIKI ehk siis Liisut, Marleni, Keidit, Kristi ja meie lemmikut väikest tüdrukut Britat. ^^
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar