Tüdruk.

Eile (neljapäev, 14.06.07) oli nii.


"Jälle ma kuulan Chalice - Minu inimesed.
Olen pisut kurvameelne ja väsinud. Üldse olen ma see nädal väsinud millestgist, aga ma ei tea millest, kuna olen suht see nädal ainult maganud ja GAG'is ja Westholmis katsetel käinud. Tegelt ei peaks ju väsinud olema. Katsetest ma ei taha rääkida.Tahan oodata ära tulemused ja eks siis näis mis saama hakkam. Tulemused saan teada teisipäev. Mõlema kooli omad.

Täna sai üks oluline asi selgeks. Tean, mida teen järgmine aasta vhemalt pool aastat ja siis näis kas võtan veel midagi uut juurde. Esimene asi jääb kindlalt ja loodan, et kauaks. Algul ma olin üllatunud, et Teie isegi tahtsite meid vms. See kuidas Ta rääkis paelus mind täiega. Mulle meedlib just see, et arenen edasi tehniliselt poolelt. Spagaadi tahaks küll maha saada, sest nii vähe on ju puudu. Ja see, et tantsud ei ole tehtud ainult kontserdite jaoks. Eriti meeldis see mõte, et vanad tehas vms ning lugu tehtud tantsudest kokku panduna. Nagu meie räägiks OMA lugu OMAMOODI. Samamoodi räägivad näiltejad OMA loo OMAMOODI e. siis näitlevad. Meil on lihtsalt teistsugune viis asjade rääkimiseks. Meie tantsime.

Homme (reedel) on see nõme päev, kui ma pean maale sõitma. Ma ei tea kui kauaks ja millal tagasi tulen .

Ma ei taha, et kellegile jääks mulje, et see aasta polnud hea. Oli ikka küll. Lihtsalt igalühel on oma valikud. Valik peab olema ainult Sinule endale meelepärane. Ma võiks ju jääda oma kooli, aga siis jään ma nii paljust ilma. Ma võiks ju minna ainult Pro Dance'i, aga ma ei taha. Pole mõtet solvuda, vihastada. Sisimas ma jään ikkagi Teiega!
[23:25]"

Nägemiseni!

Lõpp.