Pildil pole sõnumit..
Nii mõnus, kui päike silitab sind vaikselt . Päikee! Tõmbasin kardinad eest ära ja kiired kohe langesid ilusti tuppa, avasin akna ja tundsin sooja kevadet. Kogu tuba on soe ja hele. Tunnen, kuidas päike hellalt paitab mu põske.
Tahan õue, aga kõtu valutab ja valus on kõndida, aga küll see üle läheb. Kolmapäeval lähen õue kiikuma Kätu ja Kristiga, muidugi ma loodan, et Kristi saab tulla. Trennist ei taha üldse rääkida ja pealgist nägin trennist kohutavat und, mis tundus nii reaalne ehk siis nägin, kuidas ma ei saanud nagu ausalt mitte millegagi hakkama ja siis Anneli koguaeg karjus mu peale ja õiendas ning ma ei julgenud midagi vastu ka öelda. Kõik mingi irvitasid mu üle. Kui tund läbi sai, siis mingi tuled läksid kustu ja ma tõmbasin kapuutsi pähe ning nutsin.. Edasi ma ei tea, ärkasin üles. Imelik. Ma näen viimasel ajal koguaeg nii reaalseid asju unes, et algul ei taipagi, kas see oli unes või päriselt. Kool oli täitsa tore!
Tegelikult ma avastasin, et ma olen praegu üsna õnnelik võibolla on asi selles, et päike on taevas sätendamas!
Naertage!
Armastusega Teie Trine.
^^
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar