01 detsember 2006

Mittemidagiütlev.

[ Päeva kangelane on mu naer. ^^ ]
Paljugi, mis on meie ees, rohkem on ikka meie sees.
Sõpruse restsept.
Näpuotsaga sädemeid
supilusikatäis tervet mõistust
paar tilka loogikat
supilusikatäis intuitsiooni
näpuotsetäis stiili
supilusikaga kirge.
Sega korralikult, lisa potentsiaali nelgitera
sega juurde paar tilka kurbust ja karikas rõõmu
lisa ämber armastust ha seda korralikult mitu aastat
hoia eemal ahjust ja ära küpseta
sega kahe ilusa, hooliva ja sooja hingega
serveeri, kui on valmis, meelepärate vürtsidega.
Usute te sellesse?! Kui ma ausalt ütlen, siis ma ei tea. Lihtsalt ei tea.
Viimasel ajal teevad mind õnnelikuks pisiasijad võib-olla polegi suuri asju?!
Ka minul on tunded ausalt. Ausalt.
Kui palju on vaja aega, et loota, uskuda, tahta, olla ja tunda ?! On seda üldse võimalik mõõta?!

Kommentaare ei ole: