Ma otsustasin, et võtan ennast kokku ja teen ühe korraliku sissekande. ^.^
Vahepeal oli nii kiire ja nagu ei olnud seda tuju kaa, et hakkan nüüd kirjutama. Meil oli talve kontsert, see oli üsnagi talutav, aga mul puudus see õige pabin ning ei olnud seda õiget tunnet kaa ( võib olla sellepärast, et see päev oli nädala sees ja see mõtet et homseks on õppida ja kool. Ahh, ma ei tea). Keeltekoolis sain selle töö 5 ja juurde oli kirjutatud " Tres biem ! " . Vaheajal ei ole keeltekooli. (: Tunnistusel oli kaa ainult üks neli. See oli eestikeel. :$
Tegelikult tahtsin lihtsalt lihtsalt kirjutada paarist asjast, mis ammu juba mõtetes nagu näiteks naeratus, kurbus, rõõm ning tunded. Need juuu valdavad meid kõige rohkem!!
Inimesed teevad oma elu täpselt nii raskeks, kui nad tahavad, sest alati saab ju öelda EI! . Sellega kaasneb niimõnigi kord kurbus, üle väsimus ning magamatus, sest ei jõuta kõigi oma asjadega valmis või on lihtsalt nii raske ning vähe aega, et enam need asjad, mis olid esikohal ( nt. sõbrad, perekond jne.. ), on vajunud tagaplaanile ja paljud võivad, aga ei pruugi, solvuvad, sest ei tegelda temaga ning ta tunneb ennast üksi ja mahajäetuna.
On aga olemas inimesi, kes selle raskuse all veel naeratavad, kas siis päriselt või sisemiselt nuttes. Võib olla temale väga lähedane inimene saab aru, mis tegelikult toimub. Paljud inimesed tunnevad rõõmu sellise raskuse all ka tegelikult. Neile teeb tavaliselt rõõmu pisiasi, nt. väike kallistus, üks kõne, kingitus või lihtsalt üks sõna, mis tähendab tegelikult nii palju. Selline asi teeb tõesti õnnelikuks, mind küll teeks!
* Igal inimesel on tunded ausalt. Ausalt. *
* Naeratage, see paneb inimesi huvi tundma , mis teeb teid õnnelikuks, aga ärge punnutage naeratust, kui tegelikult sisimas tahaks nutta, est see on võlts! *
Ootan ning püüan kõik selle nimel teha, et see vaheaeg tuleks eriline. Tahaks näha nii paljusid nägusid. Kriisut, Liinat, Merkat veel, Katat, Kristit, Kätut jne.. Maal oli tore, sest seal ma avastasin enda jaoks GLÖGI. Nämmi. ;P Eile tulin linna hommikul, päeval kutsus Merka mind Saiakangi ning hiljem läks ta trenni. Mina, aga õega kinno. Saatan kannab Pradat vaatama, tore oli. Täna käis Helen siin tegime omaloomingut, kuigi me isegi ei tea kas midagi toimub või ei, aga nohh me oleme igaksjuhuks olema ja peaaegu valmis. Mingiaeg tahaks Sepale ka jõuda, aga külma jõuan. :D Või nohh ma loodan! (a)
Kui ei ole Teil midagi teha või lihstalt tahad minuga chillida, siis räägi msnis, helista või sõnumineeri ( +3725287318 ). Okei?!
Kõik olete kallid ning muskad. :* (L)
