Hola!

Me tegime sõbrannaga pilte! Olen käinud ka sünnipäeval! Hullult lahe oli ikkagi lõpp kokkuvõttes. Vahest on nõme mingi igatsus tuleb peale..

Tegelt ma tahtsin küsida..
Mida sa neljap. teed?

Kullake !

Isver, pisi ! Ma ei mõelnud seda sugugi nii !!!! Ma mõtlesin, et igaks juhuks hoiatan, et see ei tuleks nii äkitselt, kui asi lähebki nõndaviisi. Aga ma ei olnud ju üldse kindel selles !! Ja usu mind-- nüüd ma ei lähe mingil juhul minema ! Ma ju tean, et hakkan meeletult igatsema neid kolme minutit iga paari päeva tagant, mil sul on just tund lõppenud ja mul algamas ja saan sind kallistada !! :) Ja neid laupäevi, kui peale mõlema trenni käime rüüstame kohvikut ja ma poetan naljatlevaid lauseid, millesse on hõlmatud ukse taga ootavad vanaemad ja sina vastad "Khm. Hiphoptsikk. Khm." ;)
Aga see teine asi-- ma olen siiski suhteliselt kindel, et ma ei saa seda telefonikõnet. Ja süda on suhteliselt rahulik ka sellepärast, sest ma ei ole siiski täitsa kindel, et ma jõuan. Kui hakkan päriselt tahtma, saab uuesti proovida. ;)

KALLIS oled. Meeletult kallis ! :*
Ilusaid unenägusid..

Täiesti lõpp!

Ma ei saa enne magama jääda, kui olen sulle midagi öelnud. See , kui sa ütlesid, et sa pead vb töö pärast katist ära minema, siis see tundus mulle maha jätmisena. Ma saan aru, et ma hakkaks, siis sinuga ikka kohtuma, aga see poleks minu jaoks see sama. Seal me kohtusime esimest korda, seal me saime tuttavaks. Tänu sellele kohale on mu elus palju põnevat juhtunnud. See kui sa sealt läheksid näitaks, et ma ei tea. Sinna tekiks mingi tühi tunne. ära seda veel tee. Ma saan aru, et ükshetk see juhtub, aga palun mitte veel. Ma palun sind! Ära mine. Ma hakkan sulle ise raha andma või midaiganes. Lihtsalt palun...
Jälle need pisarad.
Armastan.Muska.Kalli.:*

Ikka tagasi Karepale.

Ennem polnud nii suur igatsus, kui aga tuli see lõpu lugu, siis tulid pisarad ja õõtsumine ning selline igatsus tuli. Tahaks seda etendus veel teha. Veel, veel, veel ja veel.
Sinu silmad täis on päikest valgust ja Su süda täis on õhtu algust. Ja sa ise vaatad kuskilt kaugelt ja ei tea, mis on ees. See on nii hea.
See Karepale kohane päikese loojang, need tunded, mis voolavad inimesteni. Treenerid. Eliisa, Annika ning "Nagu" Kardo. Ikka see õõtsumine ja need mõnusad õhtud, väsitavad treeningud, söömine. Selleks pole sõnu.
Lihtsalt
Armastan ^.^

Karepa!

Mul tuli hommikul selline igatsus peala, kui kuulasin teie paaris tantsu muusikat. Need õpetajad ja inimesed ning need täiesti mõtetud solvumised... Kõik need tantsijad, keda on mõnus vaadata lähevad hinge. Kahju on vaatata neid, kes peavad lahuma kuigi ei taha. See mõnus muusika.. Meri ja see edasi tagasi õõtsumine..