29 juuli 2010

shooting stars.

Muuuuusika : B.oB & Hayley Williams - Airplanes. See laul lihtsalt on liiga hea millegi pärast. Kuulakski ainult refrääni. Hayley avas ennast mulle uuest küljest.

Mis mul viga on? Ma nagu ei suuda päriselt jätta seljataha osad endast, mis teevad mulle endale kõige rohkem haiget. Mis ei lase mul olla. elada nii nagu ma tahaks. see osa, mis tekitab ülemõtlemist ja sellega kaasnevaid probleeme nagu analüüsimine, tropp olemine, mingi imelik alateadlik käitumine. Lisaks sellele, et mina saan haiget, teen ma haiget neile, kellele ma kõige vähem seda teha tahaks.
Ma olen Ted. kindlalt. ja ma tõesti vajaks ühte pikka jutuajamist mõne oma girlfriend'iga. Ma tean, et na paneksid mulle jälle aru pähe, sest mulle tundub, et ma ise ei saa sellega hakkama. kuigi ma väga tahaks. ehk siis ma varsti vajan jutuajamist. kohe sobib ka.



"Can we pretend that airplanes

In the night sky
Are like shooting stars
I could really use a wish right now wish right now, wish right now"

Ma pean vabalt võtma õppima. Keegi tunde ei tahaks anda? ma tõesti võtaks osa ja kuulaks hoolega.


Mul oli omamoodi "Meet the Fockers" ainult, et ma olin mees ja kõik sujus paremini ja valutumalt. Tegelikult hea, et see seljataga on. pool sellest vähemalt. ma sain hakkama. ja seljataga on nädal, kus oli palju date'e, natuke jalgpalli, palju himym'i (ma pole enam himym'i süütu!),

Eat, Pray, Love. - on mu uus armastus. päriselt. See õpetab elama. ja aitab igasmõttes. näiteks ma tean, et ma lähen elama sinna linna, mille SÕNA ma suudan jagada, mõista ja arusaada. mis oleks mina. tähtis on see igas linnas leida, kui tunned, et see iseloomustab sind või haarab sust kinni, siis see on see koht, kus elades, tunned elu täisväärtuslikuna. Raamatu järgi pidavat Rooma olema SEKS, Vatikan - VÕIM, New York - SAAVUTAN, Los Angeles -ÕNNESTUN, Napoli - VÕITLUS. huvitav teooria ?! Ma tõesti tunnetan selle õigsust. Seda kuidas ma suudaksin ühe linnaga niimoodi ühenduses olla. Nii et ma suudaks saavutada, mida ma saavutada soovin. Samas mitte ennast ära unustada ja nautida e l u . Põhimõte, mille järgi ma kindlasti kavatsen elada pärast gümnaasiumi. kindlalt. Teist võimalust lihtsalt ei eksisteeri.




Ma tean ka, et ma kavatsen maailmale midagi tagasi anda selle eest, kui ma suudan elada õnnelikuna, naudinguga. Ma pole veel kindel kuidas. kas vabatahtlikuna arengumaal või oma tööga, millel on mingit sorti õilas eesmärk. või kasvõi naeratus või võime lähedasi naerma panna. ükskõik, mis see ka ei ole, aga see on selle maailma elusolendi jaoks. aga see oleks täpselt sama palju for me.

Üldsegi ma olen hakanud mõistam, et enamus, mida ma teen, tuleks teha minu jaoks. for me. mitte mu vanemate, mitte kellelegi teisele. ma ei peagi silmas kõike, et me muutuks mingiteks enesekeskseteks olenditeks, kes ei suuda kaugemale iseendast vaadata, aga tähtsaimad asjad tuleb teha endale. elada tuleb endale. for me. for me. for me.


paradiis sai otsa, aga nii ongi parem. saab tunda õigeid asju, mitte pilvedes hõljuda. Samas kindlasti olen ma pilvede ja maa vahel. mitte päris maale jõudnud. mul on ikka veel NEED hetked.





kuidas mõista kedagi sajaprotsendiliselt? kuidas see inimene mõistaks sind täpselt samamoodi vastu? kuidas ? how to fully understand eachother?



hetkel on vaarikad,
mustikad,
punasõstrad,
mustsõstrad,
vesi,
piparmünditee,
murelid,
sytycd,
himym,
kiisupoeg (ta on lihtsalt adorable hetkel) ,
airplanes,
tsitaadid,
moeblogid,
tähed,
söö, palveta, armasta,
i n i m e s e d
on minu "asjad". on mina. teevad minust minu.


Praegu on ideaalne aeg minna tähti vaatama. ma iga suvi teen seda. ja ma olen täiesti kindel, et lähitulevikus kavatsen ma minna neid uurima. ehk möödub must üks lendav täht. ja ma saan oma soovi. üheainsa.


bisous,
Trine

14 juuli 2010

igatsus

Muusikaks on täna midagi, mis lihtsalt tuleb playlistist. las tal tulla ja kui ei meeldi, panen järgmise.

viimased päevad maal. tahaks juba linna nii mõnengil põhjusel. samas siin on nii hea. meri, mis ainsana reaalselt jahutab ka ja siis ratas ja värsked marjad ja kaua magamine ja raaaaamatud ja p ä i k e .
linnas aga on kohe kõik teie ju. ja see ületab kõik muu. ja kohe-kohe on ta tagasi. kõik ootamine alla 5 nädalat tundub käkitegu. lihtsalt nüüd on see varsti juba vajadus teda näha. või no siuke tunne on, et ma rohkem ei jaksa enam igatseda, aga samas midagi muud ka üle jää. igatsen edasi. ja täiega. aga noh, ta pole ainuke keda ma igatsen. sind ja sind ja sind ka. sind. sind. ja sind.


Käisime eile Dirhamis isa kauaaegsete sõprade juures perega. Me muidugi minnes olime Kaileeniga kastis ja me läksime täiesti lolliks kätte. Ruja kostus autost ja Kaileen võttis telefoni ja hakkas pildistama. fun. fun. fun. ja seal oli meri ja nii ilus pole juba pikka aega olnud. pärast jaanipäeva pole näinud nii ilusat päikeseloojangut. ja meri oli vaikne ning rahulik. ülimõnus oli ujuda. Tagasi tulemine oli hommikul ka lõbus. algul ainult tibutas ja siis tuli nagu oavarrest. Maale jõudes olime Kaileeni läbimärjad. Ise aga naersime ja nautisime olukorda. it's called fun.


vanemad on must vahepeal suutnud teha madalama kui muru ja samas tõstnud kõrgustesse. ma olen ilmselgelt nendega liiga kaua juba koos olnud. Samas see, kui nad teevad sust madalama kui muru, teeb haiget, aga no meie peres tavaline ju. ole parim! ületa kõik ootused! tavaline ju.


siin olles alati avastan endas midagi uut. harjun jälle iseendaga. õpin iseendaga tegelema. sellepärast mul ongi vaja korra aastas siia tulla.

ja ma ju ei jaksa enam oodata.
ja mul on tantsu isu tagasi. (!!!)
ja tuhat hiilgavat päikest on hea.
ja ma tulen varsti jälle tsivilisatsiooni.
ja maasikad hakkavad otsa saama. kurb.
ja mu lemmik on hetkel KÕIK värske.
ja ma olen a r m u n u d SYTYCD'i 7. hooaega. päriselt. nad on nii kadedusse ajavalt andekad. ja need tantsud ja kõik. nad on kunstnikud ja mul oli Alex'ist niii kahju. a g a nad on niiiiii hullult andekad, et ma ei teagi.
ja mul on sinu üle niiiiiiii hea meel. Viljandi. ma tulen sulle külla. muideks, sa ütlesid nii hästi üks päev msnis. see emotsionaalsus. sa loed mind ikka natuke liiga hästi. aga mulle meeldib
ja sina Ameerikas ole tubliiiiii. ausõna. :)



"To live is to be marked. To live is to change, to acquire the words of a story, and that is the only celebration we mortals really know."
Barbara Kingsolver


söömiseaeg on nüüd.

Bisous, Trine

06 juuli 2010

nagu väike laps

Muuuuuusika: ikka veel see sama hea Mumford and Sons. Peaks leidma veel kedagi, kes on samavääriline. Kui teate kedagi, võite soovitada.


Olin linnas vahepeal. Seal olles sai kergelt kahest päevast neli, aga mulle meeldis. Nägid Kätlinit, šoppasin, nägin Annat (!!!!!), Mattiase sünnipäev, mis lõppes nii nagu poleks soovinud, suvine ja öine linn, Gustavi ärasaatmine, bondimine Helisega, Krissu ja Anetega rannas, pärast Krissu ja Triinuga Lilleküla kandis. ühesõnaga tegus ja palav.


Eile oli küll siuke tunne, et olen päikesest ülekuumenenud. päriselt. Lamekad ja vasakule mõtlemised ja lihtsalt uimps ja loll jutt. samas see on tavaline juu. nendega.



ja täna hommikul olin ma niii õnnelik. nagu väike laps. kõige õnnelikum üldse. päriselt. aitäh, aitäh, aitäh, aitäh. miljon aitähhi.

Ateen koosolek oli ka. üldse ei ole põnevil. mkm. Ma arvan, et rohkem põnevil olla ei saagi.

ja täna ma suutsin issis pettuda. või noh "daddy issuses". Ta vist ikka veel ei saa aru, et see teeb hullult haiget, kui miski ei sobi talle. Kui ei sobi see, mida ma tahan õppima minna. kuhu. mida ma elult tahan. Jälle oli see tunne, et kõik, mida ma teen on tohutult soft ja enam hullemaks minna ei saa. aitäh, issi olematu toetuse eest. See tuletab mulle veel meelde seda, kuidas ma pean kõiges, mida teen pingutama. Tantsimine. Uurimistöö. Ateena. Pean näitama, et ma suudan ja et ma saan hakkama, aga see on tavaline. alati nii olnud. miks nüüd peaks teistmoodi olema ?!


See on natuke veider, kuidas üks inimene suudab su maha rahustada ja õnnelikuks teha ja naerma ja naeratama panna ja nutma ja silma särama panna ja kuidas pärast temaga millegi jagamist tundub kõik palju kergem. Ma ei teagi enam, mis ma teeks, kui seda inimest poleks. ta on alati olemas. merci beaucoup.

ma sõitsin täna rattaga üle 20 km. mõnus.
ja sõin maasikaid. oma aia omi.
ja kohe lähen uurin, kas vaarikaid ka on.
ja ma ei lase oma õel, kes on natuke õel, ennast segada.


"When music changes, so does the dance"

Bisous,
Trine

04 juuli 2010

heartbeat

Her heartbeat was in her hands, her heart beat the way she moved her head, her whole body was her heart beating.
Now Is the Hour by Tom Spanbauer

01 juuli 2010

It isn't easy.

muuuuusika: snow patriol - set the fire to the third bar. Mind on ilmselgelt raske oma lemmikutest eemale ajada. Kusjuures need ei viska üle ka. Maria Mena - Fragile


siin on ikka veel hea, aga samas mu suhtlemis- ja tegutsemisvajadus on vähesel määral rahuldatud. Ma tahaks ja suudaks nii palju rohkem. Ja siis ma jälle loen neid armsaid ütlemisi ja tsitaate ja mu mõtted suunduvad kohe linna. õnneks lähen ma kaheks päevaks linna. Need tulevad tegusad päevad. kindlalt.
Mind ootavad ees Abakhan, mu sõbrad, Ateena koosolek (ooooootan !), sünnipäev ja Šnaps ja jalka ja midagi ootamatud.


Täna on imelik päev. Terve päeva lugesin Jane Eyre ja lõpuks tundsin samu tundeid, mida autor paberile oli pannud. oleks olnud parem, kui ma poleks tundnud. nii oleks nii palju parem olnud. Õnneks saab kohe see raamat läbi ja mind ootab juba uus. "Tuhat hiilgavat päikest", mis ei tule kindlasti vähem emotsionaalsem raamat. Need paar kohta, mida ma juhuslikult lugenud olen, olid üsna õudsad ja sügavad. Peaks vist omale uued raamatud leidma, mis ei ole üliemotsionaalsed. Oleks mõnesmõttes tervendav ka.



Ja isegi kui ma ütlen, et nüüd on juba kergem ja okei, siis see ei tähenda, et see kunagi kerge oleks. ja see kaob alles SEL hetkel.

issand, kuidas ma ühte oma tõelist päikest igatsema olen hakanud. Kui ma pikemalt linna jään, siis kindlasti, 100% kindlusega pean teda nägema, sest ainult tema pakkus mulle kahel korral nädalas poolteisttundi järjest meelelahutust ja tiigripalsamit ja halls'i.
üldsegi olen ma tähele pannud, et mõningane puhkus on hea ja kõik negatiivsed jooned on unustustehõlma vajunud ja kui ma kõiki neid näeks, suudaks ma suurepäraselt nende kõigiga olla hea nagu ma alati tahtnud olen. hea.
Üldsegi mulle hetkel tundub, et mu süda on täis headust või ma ei suudaks hetkel isegi sääsele liiga teha. okei, ilmselt talle suudaks, aga muidu igati tolerantne mina. Seda ma olen oodanud. ja see on käes. jälle suudan ma kõigile ainult hea sõna öelda. Selle eest võin ma küll tänada ainult aega. ja ma pole enam pettunud ega pahane. milleks.

Ma olen päikeselt pai ka saanud. kohe mitu paid, sest ma olen ilusti suviselt pruun. nagu mulle meeldib. aitäh, päike.
avastasin, et viimasel ajal ütlen sagedasti aitäh ja anna andeks ja palun. Anna andeks ehk liigagi palju. aga ju on siis vaja.


mhh, käisin söömas ja emme rikkus mu kirjutamistuju ära. aitäh. .