avasta ja muutu

Muusika : Death Cab for Cutie - Meet me on the Equinox



Ma sain oma tee ja meeleolu. ma tulin siia.

Ma olen viimasel ajal väga eemal olnud siit. Ma olen küll tulnud ja mõelnud, aga kirjutama pole hakanud.


Ma kartsin nii väga minna Reaali. Kartsin õppismist ja uusi inimesi. Praegu tundub see nii naeruväärne. muidugi on aeg-ajalt liiga palju kooliasju ja ma rebin end pooleks jne, aga see on kõike seda väärt, mida ma olen tagasi saanud inimestelt ja emotsioonidelt. Kujuta ette, et sa oled rampväsinud, aga sa lähed kooli ning ainus asi, mida sa teed on naermine. päris hingest naermine. that's me every day at school. Kolme kuuga leidsin endale parima meessoost sõbra, kellega võib ajada ükskõik, kui lolli juttu, aga meile ikkagi tundub, et me pole nii väga imelikud. Lisaks veel käputäis väga ilusaid ja kalleid inimesi. ja natuke rohkem uusi tuttavaid ning inimesi, keda ei tunne, aga kes käivad minuga ühes koolis, aga keda pole veel tundmagi õppinud. ja nii ongi. Ma olen rahul ja positiivne ja õnnelik.

Hinded on muutunud vähem tähtsateks ja mul pole midagi selle vastu.

muidu ajapuudusest ma isegi ei taha rääkida. Lihtsalt vahel jõuan peale teisipäevaseid või neljapäevaseid trenne koju ja olen nagu tühjaks imetud käsn, aga ma pean minema õppima. Kusjuures ma olen veel elus s.t ma saan hakkama.
ilmselgelt on kogu aeg sada miljon asja käsil.


Üldse on trennidega teised lood. Esiteks mul oli neljapäeval Renega viimane trenn (ta läheb Rootsi tantsijana tööle kuni juuni kuuni. nii armas. Tegelikult on mul muidugi väga hea meel ta üle jne. Lihtsalt algul ma mõtlesin, et see pole lihtsalt võimalik. Ma olen just temaga seal nii palju arenenud, aga küll ma suvel võtan ta trenne. kahju on !). Teiseks Prodance'il tuleb 30. detsember kontsert, seega me oleme palju tantsudega tegelema hakkanud, mis mulle meeldib.
Eliisa on üldse omamoodi teema. Mul on progress toimunud. Ilmselgelt tänu ta push'imisele. ja meil on see kava, millega koolitantsule lähme. Seal on nii palju energiat ja liikumist ja maksimum pingutust ja emotsiooni ja ma lihtsalt armastan seda.


Käisin Justfilmil ja niisama kinos.
üldse on palju asju juhtunud ja muutunud mus endas. ise ka ei pea enam neile järge.
paar mure on, aga ma ei taha praegu neid siia kirjutada. pean veel seedima neid. Lihtsalt, et saada täpselt aru.
muidu läheb ikka hästi ja nägu on naerul ja tuju on hea.

Love, Trine

sleeeepy

Muusika: David Gray albumiga Draw the Line.


Tegelikult ma võiksin või peaksin lehe jaoks kultuuri osa kirjutama, aga ma mõtlesin või tähendab olen juba pikka aega mõelnud, et tuleks praegu siia. ja näed tulingi. Vähemalt mul on word lahti ja natuke isegi kirjutatud. ja ma ju jõuan ikkagi kõikide oma asjadega valmis homme, eksole ??
Tundsin kuidagi , et pean tulema kirjutama, sest nii palju uusi asju on ja tundub, et blogi on üks väheseid linke, millega hoian Teid kursis.
Viimasel ajal kõik need pooleli olevad asjad on mu peas kinni ja kummitavad. Tahaks midagi teha, et neist vabaneda. Tahaks täiest kõrist karjuda ja loodetavasti siis need kaoks. nii väga tahaks.

Mul oli nii hull nädal, aga ma jäin ellu. Ma ise ka imestasin. Lihtsalt kahepäevaga 6 KT võtsid läbi. Sellepärast ei jõudnud neljapäev trenni. Mul polnud kahju, sest tundsin, et pole motivatsiooni või nagu väga ei tahtnudki lihtsalt trenni minna. Olen pettunud selle pärast, aga mis teha, võtsin end kokku. Plus täna ma isegi tahtsin trenni. ammu pole tahtnud, aga nüüd tahtsin. See oli hea tunne. Ma tahaks loota, et nüüd on trenni mõõn möödas. parem oleks mu meelest.


Mul on mu glögi, piparkoogid ja mandariinid. Ilus lumi oli ka reedel veel.
Üldisel on kõik enam-vähem korras.
Mul tuli praegu tohutu uni. äkki ma homme kirjutan edasi. nii väga tahaks.

Olge kullapaid, musi.
Trine