Minuga alati juhtub.

Muusika : Chris Daughtry - Conviction.

Ma täpselt ei saa aru, mis tunne mul on. Ma olen väsinud, samas kott pole lõpuni pakitud ja üks asi on veel üldse puudu ning hommikul lähen veel pesema. Kõigele lisaks peaksin veel plaate kirjutama, aga pehmelt öeldes pole jõudu ja üldsegi täna pole minu päev, vähemalt õhtu küll mitte.

Jõudsin bussi pealt ilusti koju, leidisin kiirelt õe endise telefoni aku ja sobitasin selle enda telefoniga ja kõik läks tööle, mis oli väga hea. Kõik pidi juba suht hästi mööduma kuni läskin toast välja, keerasin ukse lukku ja alles pärast seda mõtlesin : " Kas mul üldse telefon ja võtmed on kaasas ? " Üllatus missugune, aga just neid mul polnud. Õnnelik mina tõesti. Mu tädi oli õnneks linnas, aga ma ei saanud talle mitte kuidagi öelda, et palun tule koju. Ma küsisin võõra inimese käest, kes elab samas majas, kus minagi, et kas ta saaks mulle telefoni anda. Ta sai. Helistasin emale, et ta helistaks tädile ja paluks tal koju tulla. Ma läksin poodi asju ostma ja tulin tagasi lootusega, et tädi on juba kodus, aga polnud ja nii ma ootasin vähemalt 45 minutit. Õnnelik mina tõesti. Lõpuks ta tuli ja ma rikkusin ta päeva, sest ta pidi sõpradega jalgpalli vaatama, aga tuli mu pärast koju. Ma olen talle nüüd jätsi võlgu.


Hispaania võitsis. JEEEEE ! Nad väärisid seda sajamiljoniga.



Ma olen väsinud, väsinud, väsinud. Tänu sellele on kerge selline melanhoolia ja igatsus ja mis iganes peal.

Muideks ma lähen laagrisse, kõigile teadmiseks.

Love, Trine.

Päevad ei ole vennad.

Mul võtab see kirjutamine alati aega. See kui ma hakkan kirjutama kell 23.03 ei tähenda, et ma tegelikult lõpetan selle 15 minutit hiljem. Mkm, ma lõpean tund aega hiljem, sest vahepeal kaon kuhugi ära või sobran mõtetes. Ma lihtsalt tahtsin seda mainida.

Alguses ma mõtelsin täna pole muusikat, aga on küll Linkin Park feat. Busta Ryhmes - We made it.

Täna tehti mulle selgeks, et vahest sa ei peagi täpselt teadma, kes sa oled ja see pole taandareng (aitäh, Sulle) ja see on hoopis edasi minek mingil määral ( aitäh, sulle veel kord, mis siis et ainult sina arvad seda, aga see ma ei tea.. ühesõnaga aitäh. ) . Tehti veel selgeks alati ei pea teadma, mida sa ette võtad tulevikus ning aega on ka veel selgusele jõudmiseks. Öeldi, et ma ei peaks selle peale nii palju mõtlema. Teeksin enda elu lihtsamaks. Ma ei ütle, et nüüd teaksin, kes ma olen, aga ma üritan lasta sellel minna natuke ja lihstalt ükskord avastada : " ohh, ma ju tegelikult tean, kes olen. "Ma panin selle kõigele nimeks identiteedi küsimused ja probleemid. Avastasin, et olin enda kohta kuangi kirjutanud järgmiselt : " Olen peamiselt õnnelik vahest mitte. Tähelepanelik. Kuulan alati ning püüan aidata, kui võimalik. Tantsida, tantsida meeldib. Kõik inimesed ei poe tõeliselt minu sisse kiirelt, kui poeb siis jääb sinna igavesti ning neid inimesi ma ei unusta. " Üks ütles, et see olengi mina, aga arvan, et see vajaks kohendamist, aga praegu las ta olla.


Ostsin endale koti, mille üle olen õnnelik. Tegelikult midagi taolist olin pikka aega juba tahtnud. Pean veel tuleva laagri jaoks mõned asjad ostma. Loodan, et jõuab selleni varsti. ( Vihje !!! )
Ma ju tegelikult ei kirjuta nii tihti, aga see paneb hetkel nagu päevale punkti. Ma täpselt ei tea.
Ma tahaks neid maasikaid pildilt.
Ma siis lõpetan jahh.

Love, Trine

Kes ma olen inimesena ?

Ma olen suure arvuti taga ja mu playlisti pole ja sealt leiaksin suurepärase laulu. Ma tean seda.
Ma tean, et täna juba teist korda. See ei meeldi mulle, ma tean. Ma tean ka , et tavaliselt see nii pole. Ma tean, et tegelikult pole mul jälle midagi erilist öelda, aga.. Pärast seda päevast sissekannet on tulnud selline mõtetu inimese tunne. Jah, ma tean, et olen sellest juba kirjutanud ja ma tean ka, et Teil võib olla sellest kopp ees, veel tean ma, et mul on endal on juba vastik selle pärast, aga ma ei tea.. ..

Tänane päev on kuidagi teistmoodi mõjunud. Sellisena, et ma ise ka ei tea, kes ma olen inimesena. Minu jaoks on õhus praegu ainult üks küsimus - see peaks ju lihtne olema, aga pole.
Ma olen nagu päriselt selle aastaga taandarengu teinud. Varem ma tadsin, kes ma olen ja mida tahan, aga nüüd ? Nüüd on selle koha peal kolm punkti, mis mulle üldse ei meeldi. . . .

Mõnes mõttes on see küsimus tekkinud ilmselt sellest, et olen lugenud viimasel ajal palju stiilist ja muust sellest värgist ja mul polegi seda. Ma näen nii palju omapäraseid, huvitavaid inimesi enda ümber, et ennast nendega ei anna võrrelda. Abosluutselt.



Sa läksid ka täna nii vara ära. mhhh. Ma nagu polnudki suga koos ja ma ei või, kui närvi mind ajab, kui sa vahest räägid, et ma peaks alla võtma. Mul suva miuksed sinu arust modellid on ja sa enda arust lühike oled. Vabandust, aga ma ei üritagi väga mõista. Püüa aru saada, kui ma olen su kõrval meeter kuuskümmend napilt või veits alla selle ( ma pole end ammu mõõtnud, aga õde on 158 ja ma tast pikem, siis jahh,) ja sa üle seitsmekümne. Nohh, tead. Vabandust tõesti. Ma peaks hoopis halama, et olen lühike, aga ma ei tee seda, sest armastan ennast sellisena nagu olen. Ausalt, õpi ennast armastama ! Ma pole ka iga asjaga enda juures rahul, aga ma olen õnnelik selle üle, mis mulle enda juures meeldib. Ja tead, sul peaks olema neid asju miljon korda mustmiljon.


see ajas mind praegugi kergelt närvi.


Üks rääkis mulle anoreksiast. vabandust, aga ma jälle ei mõista ! ( Kui sa üritad, siis ma viin su arstile. nagu päriselt. )



Mul on kodus palju lilli, lausa väga palju. Emmel oli sünnipäev ja ta saab tööjuurest alati metsikult lilli. Nii hea. Roose on palju, aga mulle meeldivad hoopis ühed teised. Ma nime ei tea, aga seda ma tean, et nendest said mu lemmiklilled. kerge vaimustus.
Ma kasutasin üle pika aja sõna okei. Tavaliselt on olgu. huvitav, tähendab ainult minu jaoks.

Love, Trine.
<3

Null.

Muusika : Linkin Park - Leave out all the rest

Järsku hakkas sadama. Mulle meeldib see. Vahepeal sadas väga tugevasti ja ma oleks tahtnud õue joosta ja märjaks saada või siis kummikud jalas vihmavarjuga tänaval seisnud. Ma teadsin, et täna tuleb selline vihmane, aga see niiiiiii meeldib. Vihm mulle meeldib. Müristab ka, mida pole ka ammu olnud. Justlõi välku ka, kihvt. Ma olen ilmast kerges vaimustuses.

Tähendab ma olen linnas. Nagu ma ütlesin, et nädal aega maal. Pühapäeva öösel tulin linna.


Ma ei teagi, miks ma tulin siia. Ilmselt see vihm.

Ma tahaks rääkida kellegagi, kellel on nägu, kellel on teistsugused maailmavaated, kellel on mulle midagi öelda. Ma ei tea, kes see oleks. Võib-olla keegi, kellega ma juba saan läbi või keegi võõras.

Järgi jäi.

Mul on vist taandareng s.t. mõtteid on null, null, täitsa null.

Aitähh, tähelepanu eest.
Love, T.

ordinary people

Muusika: John Legend - Ordinary people. See on hea, hea.

Tegin jälle teed. Joongi ainult kas teed või jääteed. Vett joon ka. Nädala algul emme oli toonud piparmünti suvilast ja tee oli sellest suuuuuurepärane. Lihtsalt suurepärane. Mureleid olen söönud ka palju.
Jälle ma mainin neid kahte siin.

Jah, mulle meeldib jalgpall, eriti riikide vaheline. EM algas ja ma suure huviga vaatan. Päriselt. Ekstra koju ei lähe, aga kui olen kodus, siis vaatan või kui võimalus on. Täna oli avapäev. Šveits - Tšehhi lõppes 0:1, kuigi arvan, et Šveits oleks rohkem võitu väärinud. Portugal - Türgi 2:0 läks nagu ma soovisingi. Portugal oli tubli. Suurepärane. Ühesõnaga ma vaatan jalgpalli, vahel mängin kaa.

Eile sai ühe ilusa hingega inimesega rääkitud. Ta aitas palju. Ta ise ei teagi kui palju ma arvan. Ma sain rohkem teada ja rohkem kinnitust. Et siis väga korda läinud jutuajamine oli. Aitäh.
Ma vaikselt häälestan end hoopis teistsuguseks jutuajamiseks, aga see selleks.

Täna on selline imelik päev. imelik, imelik. Pidevalt tuleb nutt kurku ja pisarad silmas, aga ma ei tea miks. Põhjust ka pole, kuid tulevad ikkagi. Pole rahul sellega, mkm.
Sõidan kohe varsti suvilasse esmaspäeva hommikul Kristiga nädalaks ajaks. Ilmselt vakan korraks seda eemal linnast olekut. Ma usun küll. Värskemat õhku ja rohelisemat muru, kollasemat päikest, sinisemat taevast, soojemat ujumiskohta, rahulikumat õhkkonda. Tulen tagasi värskemana. Ma usun vähemalt küll ja kui ma usun, siis nii peab juhtuma.

Take it slow
Maybe we'll live and learn
Maybe we'll crash and burn
Maybe you'll stay, maybe you'll leave,
maybe you'll return
Maybe you'll never find
Maybe we won't survive
But maybe we'll grow
You never know baby youuuu and I

We're just ordinary people
We don't know which way to go
Cuz we're ordinary people
Maybe we should take it slow
We're just ordinary people
We don't know which way to go
Cuz we're ordinary people
Maybe we should take it slow
This time we'll take it slow
This time we'll take it slow

Tee saab otsakorrale ja mul pole midagi enam öelda. Mitte, et ennem oleks, aga ei tule enam välja vist.

Igastahes suve, suVE, SUVE ja päikest ja lähedasi.
Love. Trine.

Kergelt hea ja halb.

Muusika: The Cranberries - Zombie, mulle meeldib refrään.

Kool on nüüd ametlikult läbi ühe nelja ja klassi parima tüdrukunn. See pole tegelikult üldsegi oluline.

Mul on kergelt haiglane tunne. Selline väsimus ja teate ju küll seda tunnet. kui keha võitleb kergelt millegagi ehk mingit sorti haigusega. Isegi tunnen natuke kuumemat temperatuuri kehas, aga ma täpselt ei tea. Ja siis ma magasin päeval, sest järsku tuli õudne tahtmine magada. Hiljem, aga läksin jooksma, sest tahtsin toast välja. Neli seina olid liiga rõhuvad ning mul oli vaja ennast liigutada. Teate ju küll, kui lihtsalt pead tegema kaks sammu rohkem, et enesetunnet tõsta. Käisingi jooksmas ja tegin natuke lihaseid ja venitasin. Pärast oli päris hea olla, aga siis tuli see haiglane tunne ja enam pole. Uni on ka.

Olen kergelt vaimustunud ühe tüdruku mõtetest. Need on tõesti huviatvad ja neid on põnev lugeda, kuulata, teada. Mõnes mõttes võiks ta blogima hakkama, aga äkki rikub see kõik ära. Heh, eks ta ise teab. Respect.

But you see it's not me,
it's not my family
In Your head, in your
head they are fighting
With their tanks and their bombs
And their bombs and their guns
In your head,
in your head they are cryin'
In your head
Zombie
What's in your head, in your head
Zombie

Mu lemmik park Tallinnas on Hirvepark.
Koht on Vanalinn. iga kell.
Mul on tekkinud sügav sümpaatia Tartu suhtes, kuigi ma pole seal ikka tükk aega käinud, aga tahaks.
Koht/park Toomemägi.
Viljandi kaa. Tahaks sinna ka jõuda. Ei, ma jõuangi, pean jõudma.
Jalutada meeldib ka kergelt või pigem raskelt.
Maasikad, murelid, puuviljad on hetke lemmikud. Kõiksugu värskus on hea.
Ühest heast meega teest ka ära ei ütleks. Soovitatavlt roheline või kummeli.
Mulle ei meeldi smile'e blogis kasutada. Lihtsalt imelik.
Sõna kergelt on täna mul üsna tihti kasutusel. Lihtsalt torkas pähe ja nüüd sai mul popiks.

Head ööd.
Love, Trine.