Väka on.

mm, olen nii segaduses. Selline vastik, vastik tunne on. Pole seda ühtekuuluvus tunnet, pole miskit. Tunnen, et olen läbikukkunud selles omaloomingu asjas. Nii haige. Ja siis täna rääkisin suurtega ja siis nad tundusid nii suured. Ja nii võõrad ja mul on kompleksid. Ja ma taha ära. Ja ma kardan , et isegi Kriisuga oli imelik rääkida. Vastik, vastik on. äääääääää. Nii paha, paha on. väka, väka. Ausalt ka tunnen, et ma ei kuulu sinna.









PUNKT.

Muusika : Ines & Tanel Padar - Legend .

Hetkel oleks umbes kümmekorda lihtsam kui ma üldse ei mõtleks. Sest need mõtted jooksevad igas suunas ja on sassis. Tekivad jälle need eelmise aasta küsimused, et mis saaab järgmine aasta ja mis valikud on jne. Kui ausalt öelda, siis ma isegi ei taha mõelda sellestm aga varsti peaks üleüldse uurima hakkama, millised on valikuvõimalused jne, aga alati on see aga.
Muidu läheb ikka hästi. Ei ole midagi ekstreemset juhtunud ja asjad lihtsalt sujuvad edasi. Varsti on üldsegi vaheaeg ja siis viimane veerand ja lõpuks suviiii ! Miski pärast nii ootan. Pole kunagi oodanud, aga nüüd siis ootan. Muidugi jääb vahele tärkamiseaeg - Kevad . Mida ma kohutavalt juba ootan. Kuigi ta on juba paari sammu kaugusel ja varsti koputab uksele, aga natuke läheb veel aega. Ja siis tulevad tulbid, mis lõhnavad nii hästi ja mida kingiks ja saaks kingiks meeleldi. Neid on ju miljon värvi ja miljon lõhna kaa.

Ma mõtlen siin, et nii imelik kui kiiiresti mu tujud vahetuvad ja üldse nagu inimestel. Üks õhtu ma särasin palju, palju ja siis järgmisel õhtul lihtalt emotioonitu. Ühel hetkel nutad ja siis keegi tuleb ja paneb su lihtsalt naeratama. Või naerad ja siis keegi teeb midagi, mis ajab su vihale ja karjud ta peale. Nii imelik.


Ma tahaks endale otse tukka, aga ma ei tea, kuna mu juuksed on järkus ja siis jääb äkki kole. Järk võiks ka välja kasvada. Just.
Kummitab koguaeg üks lause, mis mulle öeldi üks neljapäev. " Nad tegelikult hullult hoolivad teist, aga nad ei oska seda eriti välja näidata. " Ma olen selles sügavalt kahtlema hakanud.
Praegu ma ei teagi mida ma tunnen, et kas ma olen õnnelik või ei ole. Kas ma olen rahul või pole, ma ei tea. Seda, aga tean küll, et unin on.

mmm, lähengi siis varsti tudile.

Kevadet ja kõike ilusat.

Trine, <3

Pudru ja kapsad.

Mm, muusika on.. ikka Joshua Radin - Today. Ütleks nii, et laupäevad pole minu päevad. Vähemalt mitte see laupäev. Hommikul trennis juba tundsin, et asjad lihtsalt ei suju. Ma isegi ei tea miks. Ja siis koguaeg on mingid nõmedad loobumis mõtted, kuigi ma tean, et ma ei suudaks vb kunagi loobuda, aga siiski lihtsalt tekib selline naljakas tunne. Koguaeg on õhus küsimus minna või mitte ? Loobuda või mitte ? Jätkata või mitte ? Jälle tulevad need küsimused, mis mulle aboluutselt ei meeldi, aga nad lihtsalt tulevad. Kas soovin või mitte. Täna isegi naersin südamest üle pikaaja. Heleniga. Tegime minu juures omaloomingut ja siis me olime nii krampides, et ehmusin isegi korraks. Ja mulle hakkas nii meeldima ja ma ikka mõtlen, et meil sujub koostöö nii hästi. Muidugi ma olen taga algusest peale koos olnud. Kui me peame tegema midagi koos, siis me teame, mida üks või teine eelsitab, millal alustame diagonaale jne. Lihtsalt ma ei teagi.. See selg on valus ja need põlved teevad jälle rohkem valu. Kindlasti need olegi suuremad põhjused, mis panevad loobumis mõtteid mõlgutama. Kui selg valu teeb, siis ongi valus ja mõlved lähevad ikka ajapikku paremaks, aga siiski. Midagi saab korda ja siis tuleb uus ja natukese ajapärast vana tagasi. It sucks. Enda arust nagu küll pole midagi valesti teinud, et sellised asjad võiksid koguaeg tulla. Heh.. See õppimine. Pingutan palju jaksan, aga nelju lihtsalt kukub. Jah, ma tean, et neli on ka hea hinne, aga ma tean kui palju ma tegelikult suudaks saavutada ja siis ma tunnengi end natuke imelikult. Ses suhtes, et inimeste maksimumid on erinevad ning ainult inimesed ise teavad neid. seega ühe neli või teise jaoks viis olla. Ja nii ongi. Oleneb inimese võimeteks ja sellepärast polegi endaga rahul, kuigi võiks juu. Aga lihtsalt pole. No, mis teha. Külm on ja peaks tegelt rohud ära võtma ja magama sättima. Uni on, silmad kipitavad ja homme (s.t. täna ) on palju teha. Kõik nats sassis ja keeruline ja mul on väike tähelepanu vajadus ja ühte head lohutavad kalli tahaks ja tahaks, et keegi sõnaks : " Kõik saab korda ! " . Vot.

Kõik tuli nagu purdu ja kapsad. Kümme viga ja kõik üks joru, aga mina elan üle.

Love, Trine.

Lühikokkuvõte.

Käisin täna perearstil.
Minu päeva plaan rohtude võtmises on selline:

• Hommikul : 1/3 teelusikatäit kaltsiumi, 2 tabletti traumeeli, traumeel kreem seljale ja arthostop kreem põlvele.
• Päeval : 2 tabletti traumeeli
• Õhtul : 1/3 teelusikatäit kaltiumi, 2 tabletti traumeeli, traumeel seljale ja arthostop kreem põlvele.

Ma arvangi, et varsti ma olen rohte täis tuubitud. Ja muidu õppeaasta lõpuni kehalises vabastus jooksmisest ja hüppamisest. Armas.. MITTE !!!

Trennis , aga käin jõudsalt ja täiega edasi.

Lähemalt kirjutan kunagi, lihtsalt praegu lühikokkuvõte.

Päikest, päikest !

Love, Trine.

Kõik vist muutub.

Muusika : Joshua Radin - Today, mulle meeldib ja Helenile ka.


Pilves on, aga ma tahaks päikest. Külma on, aga ma tahaks sooja. Glögi on ja seda ma tahan kaa. Lähengi tegema.
Valma. :)

Tahaks endale pikki juukseid. Need on nii ilusad. Eriti kui terved ka on. Aga ma ei tea. Mu juuksed kasvavad nii kaua. Tegelt ma ei taha mingi, et mingi maani vms. Vaid näiteks pooldse selga oleks ilus. Ma kardan seda, et ma vahepeal tüdinen ka kasvatamisest ära ja siis oleks nagu tühja läinud see. aga ma loodan , et äkki kevade lõpuks ja suve alguseks on vähemalt järk välja kasvanud.

Mul on kõigi üle nii hea meel. Eile just käisin jalutamas ühe kiisuga ja siis tal läheb hästi ja ta on õnnelik, mis on üks hea uudis paljude seast. See on ka tore, et varsti on KEVAD, mida ma väga pikki silmi ootan. Sest mulle nii meeldib kui kõik ärkab jälle ellu. Päike hakkab rohkem ja soojemalt paistma, inimesed naertavad ka siis rohkem. Meeldib, meeldib. Kohe väga meeldib. See on ka hullult tore, et Suure Eliisaga oli neljapäev tund ja mul oli nii hea, et ise ka ei usu. Ja siis me Heleniga oleme suhteliselt produktiivsed, mis on ka väga positiivne, kuna me alles täna alustasime omaloominguga.

Ma nagu eriti ei usu horskoopidesse, aga olen lugenud, et lõvidel peaksid olema esimesed paar kuud raskemad ja mida kevade poole seda kergemaks läheb. Samas on see tõsi olnud, et ma olen viimasel ajal koguaeg rakkes olnud. Üldse ma olen viimasel ajal mõelnud, et millised siis on tegelikult kõik tähtkujud. Eelkõige, aga ma ise. Aga kahjuks ma pole leidnud ühtegi lehekülge, kus oleks midagi kirjutatud nii nagu ma sooviks.
Ma olen viimasel ajal selle peale ka mõelnud, et mida ma mõtlen kui ma hommikuti kooli lähen. olen jõudnud järledusele, et vahest mõtlen koju jäänud padjast või tekist, vahest sellest, et millest ma mõtlen. Vahest hoopis sellest, et mida see päev umbes toob. Vahest mõtlen õppimisest. Vahest mõtlen kooli minevatest õpilastest ja nende käitumistest.

Ma ei teagi, kas ma olen siia kirjutanud, et ma sooviks kohutavalt tundma õppida nelja inimest. Vahepeal oli kaks, aga hiljuti tuli kaks veel juurde. Kas neist isegi teavad mind, aga kaks küll mitte. Mina neid tean, aga nemad mind ei tea. Siiski ma tahaks neid kõiki nelja tundma õppida. Nad tunduvad kuidagi nii huvitavad. Hmm, nii erilised. Kuidagi teistsugused. Põnevad. Tegelikult ma ei teagi, miks ma neid nii väga tahaksin tundma õppida. Vot.
Ma siis vaikselt lähen pesema. Enne, aga veel lisan ühe aforismi.

Ma usun oma ideaake, sest kõigele vaatamata usun ikkagi, et südames on inimesed head.

Päikest ja kõike head, mis veel on meie sees.

Headaega.

Trine <3.

Liisi Koikson - Tähesära

Pinged on niii laes, emotsioonid on taevas, valu on tappev, pisar on silmas.

mm, koolis on koolis. üritan parimat, viisi, aga need ei taha kuidagi vajalikes ainetes tulla. Muidu, ma õpin end lolliks.

Alguses oli nagu ikka ja 15 min enne tunni lõppu tuli Mannu trenni ja räääkis , et ta ei ole füüsiliselt enam võimeline käima trennis, kuna lõpetab 12. klassi. Ja siis see jutt , mis ta rääkis oli nii siiras ja mu silmad läksid märjaks ja ma alguses hoidsin end tagasi, aga siis ta hakkas kõiki kallistama ja ja pinged lihtsalt lõhkesid. Minna nuttis, kui ta teda kallistas ja siis ma nägin, et ..
Kris üksinda istus nurgas ja siis ma läksin ta juurde ja ma sain aru, et ta tahab nutta ja siis ma kallistasin teda ja siis ta hakkas nuttma ja ma hakkasin ka nutma ja siis Eliisa, Minna, , meie nutsime lihtsalt ja ma ei tea. Kõik laguneb koost. Ja täna trennis Janina karjus meie peale, kuna keegi ei tahtnud rääkida, et mis toimub ja ta oli kuri ja siis me tegime igast hüppeid ja siis kui Janina ütles, ja tegi pai , et ma tubli olin läksid mul silmad märjaks ja siis tunni lõpus garderoobis mu selg lõi tohutut valu ja siis ma hakkasin nutma ja siis ta tulin ja tegi mitu paid ja siis rääkis, et ma pean kiiremas korras arstile minema..
Ja siis, et tunni lõpus küsis Eliisa, kes jõudis hiljem trennis, mis laguses oli ja siis jälle tuli tunni algus meelde ja mina , Kris, Eliisa ja Janina olime ainult seal ja siis kõik see mida Janinia ütles tuli kõik minu juurde ja siis ma läksin ära ja ma lihtsalt nutsin ja ta mainis, et Me ei vaja TEDA, aga teda me just vajamegi kõige rohkem. Ja tunded on laes ja pinged on taevas.
Nutt lihtsalt tuleb peale ka lihtsalt selle peale, et keegi ütleb, sulle , et see oli hea või ilus hüpe. või kui keegi teeb pai või siiralt ja kõvasti kallistab või hoolib. Ja, ja ma olin täna hommikul nii õnnelik, et mu põlved sinised polnud ja siis tuli see selg. Ma lihtsalt ei või. Miks mina ?!

Trenn pole mingi tervis. Lihtsalt läheme reaalsusesse. trenni tehes on tervis palju sitem, kui mitte tehes.Aga tõesti. ma ei tea, miks just Sina. Ilmselt sa pingutad palju. Pingutad endast MAKSIMUMI välja, et olla tasemel.
Sul on lihtsalt seda tahtejõudu ja sa teed seda, mida ihaldad. Sa teed seda veel paremini, kui Sult seda nõutakse.

Aga ma ju tahangi olla tasemel ja ma ei loobuks trennist / tantsimisest eal. Ja just siis kui juhtub midagi, siis mõistan, et kõige hullemasi oleks se, et pean sellest loobuma. Sest ma tõesti ei taha. Tahan tantsida tahan olla tasemel. Olla parim. Mitte keegi ei olnud mulle tänaseni öelnud, et ma olen hea , et ma tagan olla tasemel, et mul on tahtejõudu, et see oli ilus , et ma olin tubli. Ja ma polnud kindlasti mitu kuud juba öelnud, et ma tahan tantsida.


See oli võte ühest jutust msnis täna õhtul. Ma lihtsalt mõtlesin, et see on lühi ülevaade asjadest.

Ja siis natuke on veel mõtteid..ja küsimusi. Üks suurim on tulevik, edasised tegemised. Ja mu SELG, mis hakkas täna trennis esimest korda valutama ja siis arstile tuleb kiiresti minna.


Ma peaks tudile minema, kuna muidu jääb und veel vähemaks kui seda on.

Headust Teile.

Trine, <3