31 oktoober 2006

Tants mu maailm, muusika mu kaaslane, sõbrad mus sisemus, hing.



Eile oli Trenn. Anneli oli tagasi ja väga tore oli. Ta rääkis meile oma ideedest, mis tundusid väga ägedad. Oooooootan juba järgmist ja järgmist ja järgmist trenni. Mul oli heameel, et ta jälle andis meile üle niii pika aja. Ta oli hästi armas ja mõnesmõttes energiline. Mul oli ülepika aja hea olla trennis. Ma loodan, et need ideed täituvad ja ma ise annan endast maksimumi, kui saan selleks, et need täituksid. Ma luban. ^^

Sõidan arvatavasti täna Tatusse mingi 21 :00 bussiga. Varem lihtsalt ei jõua ja kolmapäeval kell 16:00 tagasi Tallinnas. Lähme õega Kristit (poolõde) vaatama. Ta nii tahtis. (: Loodan, et seal saan veel palju, palju postiiiiiivsust.

Olge lõbusad. Ja hästi kallid olete. Armastan. :*

27 oktoober 2006

Märg nagu kassipoeg.

Lõputult väsinud füüsiliselt ning ka väga palju vaimselt.


Kui ma nutan siis ma lihtsalt loodan, et nii läheb kõik üle!

19 oktoober 2006

Kas mina ei või midagi tahta?!



Kriiiiisuuul on täna sünnipäev. Õnne sulle kullake! :*
Sa olid täna nii kena. Loodan, et on hea ning veel parem, kui algus.
Loodan, et kingitus meeldis ja lill ei närtsi nii pea. Homme näeme ! Kallistan. (: ^^

Kõik tahavad mult midagi saada. Nagu keegu pole rahul sellega, kes ma olen ja mida ma teen. Ma võin ju teisi aidata, aga raske on olla rõõmus selle üle, kui endal on mingi miljon asja mille pärast muredseda ja mida teha, ning millega on vaja tegeleda. Keegi nagu mind ei kuula. Ma tahaks ka midagi saada, aga üleeile nagu tundus, et ma ei tohiks midagi saada ning ma pean ainult koguaeg teisi aitama ja endal ei tohiks nagu mingeid asju olla.

Vahel tundub, et mind on üksijäetud. Keegi ei gooli.Ma tean, et see nii ei ole, aga tunnen end nii. Mhhh... Te ei pea seda üldse tähelepanema Sorri.

Eile ma suutsin kehalises, rahvastepallis oma käele väheke haiget teha. Isegi kirjutada on valus. ;/ Sain ka eile pildid kätte.


Tsauki teile kõigile. (: Naeratage!

14 oktoober 2006

Tahaks kaduda/minna ära a'la kuuks halvemal juhul nädalaks ja siis säravamana muredeta.
Tahaks nii ära minna sinna kus keegi sind ei tea, kus kõik on uus, aga tulla tagasi, tagasi. Tervena, kõigest puhtana. Kardan, et kõik on tüdinud minust, minust. Ma ei suuda millegiga üllatada ja kõik on väsinud minust, kui hallist massist. Te tahate midagi värvikat, midagi värsket, midagi mis oleks stiilne, maailmatipp, midagi erilist, midagi, mis ei kustu, mis ei sure, mis elab igavesti, mis on särtsakas, elurõõmus, eemal muredest, masetsejatest, eemal kurbusest, eemal kõigest, mis on halb.

Kuid see aeg mil mind poleks ja mil ma tagasi tuleks. Ma ei teaks midagi, mis oleks toimunud, ma ei teaks midagi, ma jääks koguaeg lolliks, ma oleks kõigist võõrastunud.

Kas on elu lihtsaslt üks pikk tee, kus on haruteid, mis viivad valele eksiteele, mis on halvad?! Kas ma olen sattunud ühele halvale teele?! Mis on teie jaoks õnn?! Kui saate äkki vastate..



Klassikirjand. (Mustandi põhjal)
Olen õnnelik. (või siis siiski mitte)

Mis on üldse õnn inimeste jaoks? Rsake on sellele vastata, sest inimesi on nii palju, siis on ka nii palju erinevaid arvamusi. Samas ka paljud inimesed meie ümber pole õnnelikud, kuid ma arvan, et nad teevad kõik sellesk, et olla õnnelik.
Minu jaoks on olla õnnelik, midagi nii head, mis panebtahtmise isegi hetkeks aeg seisma panna, et tundahetkeks rõõmu ning õnne. Mind teevad õnnelikusk perekond, sõbrad, trenn, muusika, tantsimine ja mõningad teised asjad.
Mind teeb õnnelikuks sõbrad. Neid ma hoian. Nad kuulavad alati, tavalieslt hoolivad ning nendega saab kõike teha. Sõbrad on asendamatud. Nii mõeligil inimesel pole tõelisi sõpru, mul on neist kahju, seega peaksin mina neid eriti väärtustama.
Muusika on üksosa veel minu õnnest. Ta on kaaslane, kes käib pidevalt mul kõrvus. Ta ei jäta mind kunagi maha. Tal on rütmi ning tänu rütmile tulevad ka mõningad tantsusammud.
Õnnelik olen ka midagi tehes eelkõige tantsides. Kui ma tantsin, siis ma tunnen ennast vabalt. Ma saan selle " feelingu" kätte. Rütm on pidevalt minuga kaasas. Ta on mu sees, mu tantsuliigutustes.
Perekond see hetkel asendamatu asi. Seal on kodu, vanemad, õde. Seal on soe tunne. Nii hea. Alati on seal keegi, kellel on hea tju ja ta teeb, siis ka sinu tuju heaks. Kodus on sul olemas peaagu kõik. On väga tähtis, et perekond hooliks ja pööraks sulle tähelepanu. Ma arvan, et minul on see olemas.
Tegelikult ei saa ju teada, mida inimese peavad õnneks. Mõne jaoks on see raha a'la Ferrari ja parimad Versaci riided. Sama võib nii, et mõnda teeb õnnelikuks kõige väiksem asi üldse ning mõni on koguaeg positiivselt meelestatud. Õnn on midagiimelist ning ma arvan, et on tore seda kogeda ja on tore, et seda teised kogevad. Mina olen õnnelik. Olge teie kaa.


08 oktoober 2006

Miski ei ole enam nagu ennem.


Miks inimesed muutuvad?!
Miks inimesed tahavad midagi muud uskuda, kui tegelikult on?!
Miks elu on nii rsake mõista?!


Kõik muutuvad, kunagi ei jää miski samaks. Uuendustega on rakse harjuda. Vahest ei tahagi nendega harjuda, sest ma ei mõista "miks?!" . Vahest, aga muutuvad head asjad. Just need kõige paremad. "Miks?!" küsin ma tihti endalt. Vastust ei tule, sest mõne arust on muutunud, aga nende küljest pole midagi võetud või on midagi veel paremat juurde tulnud.
Minu küljest on nagu miski puudu. On küll väga palju head, aga see, mis kunagi oli seda enam pole. Võibolla ma liialdan asjaga, aga mina arvan ja tunnen niimoodi. Ma ei saa miskit parandada, kuigi ma nii tahan.


Need, kes te olete mu kõrval, aitähh.

06 oktoober 2006

Sinu jaoks ka paremad unustavad su ära. .


Ta haises suistu järgi ning ta ajas lihtsalt nutma. .

Ta nägi, et mul pisar jooksis mööda põske, aga ta ei teinud, midagi selle heaks, et parandada. Kas ta tõesti saanud aru või ta on su unustanud.

On olemas inimesi, kes ei hooli. Kellel on niinimetatud " hooaja inimesed ". Nad unustavad su hetkega. Nende pärast on nutetud, loobutud kõigest, mis oli sul alles. . Nad ei saa kunagi aru, kui midagi viga on. Nende arust pole nad midagi teinud. Enda arust on nad " inglid ".
Mina olen nende pärast nutnud. Ma olen nii palju haiget saanud, aga nad ise ei teagi seda, sest nad ei saa aru. . Nad ei mõista. Kui on nende pärast nutetud ning pärast aru saadud, et na ei saa sellest aru mõistad, et nad pole seda väärt, aga nad on sul südames ja neid on nii raske ära rebida sealt küljest. .

On olemas ka selliseid inimesi, kes hoolivad. Nad panevad tähele, nende koos on naerdud, nutetud. Neil on iniesed südames. Nad ei unusta. Nad kuulavad ka siis kui neil on käsil elu kõige kiirem hetk või neil on kõige halvem tuju üldse. Nad võtavad aega. Nad kuulavad vaikuses , rahus, tavaliselt mõttes. Nad lihtsalt ei saa vadata pealt, kuidas neile kallis inimene on nõrkemas, nende murede all. .

Sorri, et ma nii õel olen, aga see käib kellegi pihta.